Leipzig on saksa klassikalise muusika bastion, siin on sündinud ja koolis käinud Richard Wagner. Aastatel 1723–1750 töötas linnas Johann Sebastian Bach ning tema pärandit tunnustatakse rahvusvahelise interpreetide konkursiga ja muusikafestivaliga Bachfest. Muusika on osa linna hingest ja identiteedist ning see on sajandeid meelitanud ligi muusikud ja muusikaga seotud asutusi. Selle tulemusena on linnas üheksa muusikaloolise tähtsusega hoonet ja asutust – kirikutest haridusasutusteni –, millel on Euroopa kultuuripärandi märgis. Üheskoos tuntakse neid Leipzigi muusikapärandi paikadena, nad kajastavad erinevaid perioode linna muusikaloos ja tutvustavad linna muusikaelu alates 13. sajandist. Linna külastades jaluta muusikarajal Leipziger Notenspur. Sellel 5,3 km pikkusel teekonnal saab külastada muusikariistade muuseumi ja näha Saksamaa vanimat kohvikut Zum Arabischen Coffe Baum (araabia kohvipuu juures). Linnas korraldatakse vanamuusika improvisatsioonifestivali Leipziger Improvisationsfestival für Alte Musik. Ajaloolisi improviseerimistavasid peetakse kultuuripärandi osaks ning festivali raames toimuvad kontserdid, õpitoad ja ühised jämmimised. Ehk soovid osa võtta ka kolmest üritusest Melt!, Full Force ja Splash!, mis toimuvad Leipzigist põhja pool asuvas tööstuse vabaõhumuuseumis Ferropolis. See on aktiivselt tegutsev muuseum, mis on täis muljetavaldavat tööstusajalugu, ning seal korraldatakse mitmesuguseid kontserte ja üritusi.
Hamburg on Saksamaa suuruselt teine linn. See on üks muusikalinnade võrgustiku asutajalinnadest. Nimetatud rahvusvaheline võrgustik koondab muusikalinnu ja poliitikakujundajaid. Hamburg on ka koht, kus sündis Hamburger Schule (Hamburgi koolkond), mis sillutas teed saksakeelsele popmuusikale. UNESCO maailmapärandisse kuulub linnas kaks piirkonda – Speicherstadt ja Kontorhaus. Linnas viibides külasta kindlasti St Pauli kvartalit, mis on tuntud arvukate muusikaklubide poolest, kus on oma karjääri alustanud paljud muusikud, sh The Beatles. Iga-aastasel Reeperbahni festivalil saab kuulata auhinnaga „Muusika liigutab Euroopat“ tunnustatud uusi artiste. Ära ei tohi unustada ka Hamburgi uut maamärki – endisesse sadamalattu rajatud kontserdihalli Elbphilharmonie. Lisaks tuleb meeles pidada, et Hamburgi lähistel toimub Wackeni vabaõhufestivali, mis on üks kuulsamaid hevimuusika festivale kogu maailmas.
Muusika on alati olnud Århusi kultuurielu oluline osa. Linn kuulub muusikalinnade võrgustikku ja kandis 2017. aastal Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Århusis leiab iga muusikasõber endale midagi sobivat, sest pakkumine on mitmekesine alates klassikalise muusika kontsertidest Musikhusetis kuni rokk-kontsertideni VoxHallis. Kümme päeva kestev Århusi festival hõlmab enam kui 1000 üritust, kus astuvad üles nii kohalikud kui ka välismaised artistid. Kuna festival pakub kuulamist igas vanuses inimestele, on see üks suurimaid kultuuriüritusi Põhja-Euroopas. Århus on koduks ka Århusi džässifestivalile, kus kaheksa päeva jooksul toimub kogu linnas sadu kontserte, millest paljud on osalejatele tasuta. Kohaliku ajalooga tutvumiseks külasta vabaõhumuuseumi Den Gamle By, mis kajastab Taani elu 18. ja 19. sajandil. Århusi külastus ei ole täiuslik, kui sa ei ole kõndinud Rainbow Panoramal – 150 meetri pikkusel värviliste klaasseintega ringteel, mis kulgeb ARoSi kunstimuuseumi kohal.
Roskilde on kultuuririkas linn, mida tuntakse eelkõige tema muusikafestivali järgi. Peamised muusikaüritused toimuvad nelja päeva jooksul, kuid ürituse toimumiskohta pääseb olustikku nautima juba enne festivali algust. Roskilde festival on Põhjamaade suurim ja linna jaoks nii oluline, et selle jaoks rajati endisesse betoonitehasesse kultuurikeskus Musicon. Festivali ei korralda mitte linn ise, vaid Roskilde festivali heategevusühing, mis on alates 1971. aastast annetanud üle 55 miljoni euro humanitaar-, kultuuri- ja mittetulundusprojektidele kogu maailmas. Roskildes ära unusta külastada rokk- ja popmuusika ning noortekultuuri muuseumi Ragnarock.
Norrköping asub Rootsi idarannikul Läänemere ääres ning oli tööstusrevolutsiooni ajal tähtis linn. Alates 2017. aastast on Norrköping UNESCO muusikalinn ja sellel on rikas muusikamaastik, mis hõlmab žanreid klassikalistest elektroonilise muusikani. Norrköpingi sümfooniaorkester on Skandinaavias üks tuntumaid, sinna kuulub 85 muusikut.
Norrköping kaasab kultuuri- ja loomemajandust aktiivselt linna arengusse. Vanasse kontserdihalli Hörsalen on rajatud noorte muusikakeskus ning muusikatööstus toetab sisserändajate kogukonda, pakkudes neile tööd.
Göteborg asutati 1621. aastal tööndusliku kalapüügi keskusena, täna on see Rootsi suuruselt teine linn ja muusikalinnade võrgustiku asutajaliige. Linnas on aktiivne muusikaskeene ja siin on sündinud paljud kuulsad muusikud, nagu ABBA liige Björn Ulvaeus ning laulja ja laulukirjutaja José González. Linna muusikatraditsioone kannab festival Way Out West. Kolmepäevasel üritusel astuvad üles tuntud muusikud ja bändid, kes pakuvad kuulamiseks nii hiphoppi, alternatiivrokki kui ka elektroonilist muusikat. Linna jõupingutusi muuta transport, eluase ja tööhõive puuetega inimestele ja eakatele kättesaadavaks tunnustati 2014. aastal ELi puudega inimeste vajadusi arvestava linna auhinnaga. Jaluta kanalite kallastel ja põika sisse ajaloolisele kalaturule Feskekôrka, mis asub ebaharilikus, kirikut meenutavas hoones. Seejärel peatu ja võta Hagas osa tavapärasest Rootsi fikast, mis tähendab sõpradega kohvi ja kookide nautimist. See inspireeriv naabruskond, mis rajati 17. sajandil kui Göteborgi esimene eeslinn, on nüüd kesklinna piirkond, millest ei ole võimalik mööda kõndida. Siinsed munakividega sillutatud tänavad ja hästisäilinud puumajad on pärit 19. sajandist.
Euroopa 2008. aasta kultuuripealinnas Stavangeris toimub igal aastal hulgaliselt muusikaüritusi, nende seas on džässi- ning rahva- ja rokkmuusikafestivalid ning palju muid kontserte. Kõige kuulsam on ehk Stavangeri rahvusvaheline muusikafestival, kus üleilmselt tuntud interpreedid esinevad koos noorte andekate muusikutega.
Ajalootunni asemel jaluta Gamle Stavangeri kvartalis. Selles väikeses ajaloolise asustusega alal on taastatud üle 170 puithoone, mis pärinevad 18. ja 19. sajandist. Soovid nautida loodust? Mine paadiekskursioonile Lysefjordi, et näha kuulsat kaljut Preikestolen, mis kõrgub 600 m üle merepinna.
