Bonn oli kuni 1990. aastani Saksamaa Liitvabariigi pealinn. Linna ajalugu on hästi dokumenteeritud Saksamaa Liitvabariigi ajaloo majas Haus der Geschichte, mis on üks populaarsemaid muuseume Saksamaal.
Bonn on kultuuriliselt eriti tähtis seetõttu, et seal elas kuulus Saksa helilooja Ludwig van Beethoven. Linnas on Beethoveni sünnimaja, kus võib näha maailma suurimat kollektsiooni Beethoveni noodikirjade ja muusikainstrumentide originaalidest.
Strasbourg oli ajalooliselt rikas linn ja ajavahemikul 1870–1945 kuulus linn vaheldumisi eri riikide alla. See muutus 75 aasta jooksul neli korda. Strasbourgi kesklinn, milles on tunda nii prantsuse kui ka saksa mõju, on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Strasbourgi Euroopa linnaosale anti 2015. aastal Euroopa kultuuripärandi märgis linnaosa rolli eest Euroopa integratsioonis ja demokraatias. Linnaosas paiknevad mitmed kaasaegse arhitektuuri eredad näited, sealhulgas Euroopa Parlament.
Strasbourgis viibides tuleks minna nn kahe kalda aeda ja astuda sillale – seal saab seista nii, et üks jalg on Prantsusmaal ja teine Saksamaal.
Schengen on väike küla Luksemburgi riigi kaguosas, kus Saksamaa, Prantsusmaa ja Luksemburgi piir moodustavad kolmnurga. Just siin kirjutati alla Schengeni lepingule, millega kaotati Euroopa Liidu sisestel piiridel enamikus riikides riikidevaheline piirikontroll. Lisaks on Schengeni alaga ühinenud ka mõned riigid, mis ELi ei kuulu - Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.
Schengenis olles on Euroopa Muuseumi külastamine kohustuslik! Siin saab teada, kuidas Euroopa arenes ühtsema maailmajao suunas, millel on ühine kodakondsus. Schengeni küla on tuntud ka oma paljude veinitootjate ja viinamarjaistanduste poolest. Mõnel kenal vaiksel pärastlõunal võiks jalutada mööda Moseli jõe kallast ja silmitseda jõeäärseid viinamarjaistandusi. Schengeni küla sai 2017. aastal Euroopa kultuuripärandi märgise.
Luksemburgi lõunaosas asuv Esch-sur-Alzette on pealinna järel suuruselt teine linn riigis. See oli varem tööstuslik kaevanduslinn, kuid on viimastel aastatel muutunud omaette kultuurikeskuseks, nii et linnale anti 2022. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitel. Linna muundumise võtmeks oli vanadele hoonetele uute funktsioonide andmine. Eschist lääne pool endises Belvali kõrgahjus asub nüüd Luxembourgi ülikool ja Rockhal, Luksemburgi suurim kontserdipaik.
Tournai on üks Belgia vanimaid linnu, mille ajalugu ulatub enam kui 2000 aasta taha, ja Tournai oli ajalooliselt ka Prantsusmaa esimene pealinn. Tournais on unikaalne viie torniga Jumalaema katedraal (Notre Dame) - võimas ja muljetavaldav ehitis. Katedraal ja selle kellatorn, mis on vanim Belgias, kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Sind huvitab ajalugu? Maison Tournaisienne folkloorimuuseumi 23 näitusesaalis saab tutvuda kohalike inimeste elustiiliga. Või külasta Tournai gobeläänimuuseumi, mille kollektsioonis on 250 gobelääni – mõned neist pärinevad 15. sajandist!
Maastricht on sügavalt Euroopa traditsioonidesse juurdunud linn, mis sümboliseerib Euroopa integratsiooni. Just siin leppisid 1992. aastal tolleaegsed 12 Euroopa Liidu liikmesriiki kokku rahaliidu loomises, mis viis euro kasutuselevõtuni. Maastrichti leping ise on saanud Euroopa kultuuripärandi märgise. Maastrichti lepinguga laiendati ELi pädevust muu hulgas kultuurile ja keskkonnale.
Maastricht on turgude linn. Peamine turg on avatud igal kolmapäeval ja reedel ning teistel päevadel on linnas avatud kalaturg, kirbuturg ja maheturg. Tasub maitsta selle piirkonna traditsioonilist tihket puuviljakooki, mille nimi on Limburg vlaai.
Madalmaade vanima ülikooli asukoht Leiden on tuntud kui avastuste linn, sest seal tehti mitu maailma murrangulist avastust. Näiteks suure paugu teooria, Linnutee galaktika või ülijuhtivus, kui nimetada vaid mõnda.
Leidenis külasta elurikkuse keskust Naturalis, mis nimetati 2021. aastal Euroopa aasta muuseumiks tema auväärse looduslike eksponaatide kogu tõttu. Samuti peaksid kindlasti tegema ringkäigu, et lugeda muuseumi hoonete seinu kaunistavaid mitmesugustes keeltes luuletusi, mida on seal üle saja.
