Oslo on suurepärane näide linnast, kus kaunid vanad hooned on ühendatud kaasaegse arhitektuuriga kestlikuks ja kõigile juurdepääsetavaks linnaruumiks. Norra on koos teiste Põhjamaadega osa uue Euroopa Bauhausi laborist – Põhjamaade süsinikuneutraalsest Bauhausi projektist, mille raames uuritakse arhitektuuri, disaini ja kunsti, et otsida viise, kuidas ehitada ja elada süsinikuneutraalsel ja kaasaval viisil.
Oslo oli 2019. aastal Euroopa roheline pealinn ja seetõttu on seal palju vaatamisväärsusi, mis ehitati puuetega inimeste juurdepääsetavust silmas pidades. Külasta uut rahvusmuuseumi. See on Põhjamaade suurim kunstimuuseum ja seal on näha, kuidas püütakse teha kunsti kõikidele kättesaadavaks. See ei tähenda üksnes lapsi ja perekondi, vaid mitmesuguste vajadustega inimesi, kes on ratastoolis või liiguvad juhtkoeraga või kel on nägemis- või kuulmispuue. Uues muuseumis on oluliseks peetud kaasatust, aga seal pannakse ka suurt rõhku kestlikkusele. Muuseumi arendamisel peeti silmas ambitsioonikaid kliimaeesmärke ja see oli Norra FutureBuilt programmi katseprojekt. Veel üks koht, mida vaadata, on Schandorffi plats. See on linna roheala, kus varem oli autoparkla.
Oslos olles kasuta kindlasti võimalust tutvuda Euroopa viimase allesjäänud põlisrahva kultuuriga, saamidega, ja mine Norsk Folkemuseumisse.
Göteborg on ajalooliselt tuntud kui Põhjamaade suurim meresadam. Sellest on aastate jooksul saanud elav suurlinn, milles on palju rohelist, kestlikku ja kaasavat ruumi, mis kajastab täielikult uue Euroopa Bauhausi väärtusi.
Kui lähed Regnlekplatsen Parki, leiad sealt tavalisest linnapargist ümber kujundatud nn vihma-mänguplatsi, kus saab õues mängida ka vihmase ilmaga. Kuigi mänguväljak ehitati lastele, on see avalik ruum, mida saavad nautida igas vanuses inimesed. See on Göteborgi elanike peidus pärl!
Kui lähed Göteborgi sel aastal, ootab sind eriline sündmus. Göteborgis tähistatakse linna 400. sünnipäeva, mis on küll COVIDi tõttu veidi hilinenud, ja avalikud ruumid muudetakse vabaõhunäituseks. Seal näidatakse kohalike elanike ideede järgi loodud projekte. Fookuses on linna ümberkujundamine, kestlikkus ja kaasamine.
Göteborg sai hiljuti teise koha auhinna esmakordselt toimunud ELi mitmekesisuse ja kaasatuse pealinnade auhinnakonkursil. Auhind anti Göteborgile romade kogukonna kaasamise eest. Göteborg on tuntud selliste algatuste poolest nagu LGBTQ+ perekondade toetamine koolieelsetes õppeasutustes. 2014. aastal sai linn puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhinna, ja 2020. aastal nimetati Göteborg Euroopa aruka turismi pealinnaks.
Jönköping on täielikus kooskõlas uue Euroopa Bauhausi väärtustega teinud linna arendamisel tihedat koostööd igas vanuses inimeste ja ühiskonnarühmadega. Linnale anti 2021. aastal puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhind püüete eest lihtsustada puuetega inimeste juurdepääsetavust. Üle kogu linna on nüüd taktiilsed kaardid ja märgid, ligipääsetavad audiogiidid, reljeefne tänavasillutis, lihtsas keeles linnateave, juurdepääsetavad kõnniteed ja takistusteta ratastoolijuurdepääs.
Jönköpingu kaasaegse kunsti muuseum Österängens Konsthall on kindlasti seda väärt, et sinna minna. Muuseum on osa Rootsi liikumisest, mille eesmärk on muuta kunst igas vanuses ja igasuguse taustaga inimestele ligipääsetavamaks ning pakkuda lastele õpikodasid. Samal ajal on see ka kogukonnakeskus.
Kui soovid minna välja värske õhu kätte, siis loodusesse minek on Jönköpingis hästi korraldatud ja kergesti ligipääsetav ning linn on selle poolest ka populaarne. Seal on palju ratastooliga juurdepääsetavaid matkaradasid üle kogu linna. Kindlasti külasta linnarahva lemmikpaika linnaparki, kus on puutumatud loodusalad, loomaaedikud, vabaõhumuuseum ja linnumuuseum, restoranid ja kohvikud, mänguväljak, minigolf ja spordistaadion. Mainimata ei saa jätta Rootsi kõige kuulsamatele naistele pühendatud matkaradu.
Holbæk jääb suurtest käiguradadest kõrvale, kuid tal on palju pakkuda. Sadamast leiad ilusad vanad puulaevad ning restoranid ja tasuta jalgrattalaenutuse. Kui sind huvitab ajalugu, siis pead kindlasti minema Holbæki muuseumi. See on 12 majast koosnev kompleks, kus saad näha, kuidas inimesed Holbækis on sajandite vältel elanud.
Holbæki kodutute eluruumide projekt, mille autor oli Astrid Lykke Nielsen, sai 2021. aastal uue Euroopa Bauhausi tõusva tähe auhinna. Projekti eesmärk on täita praegustest majutamise süsteemidest tulenev tühimik ja pakkuda alternatiive, mis seavad esikohale nii kogukonnatunde kui ka eraelu puutumatuse. Selle projektiga kodutute jaoks alaliste, kestlike, ilusate ja kvaliteetsete kodude loomise eesmärk on vältida ajutisi lahendusi, mida muidu võib märgata paljude sarnaste eluasemelahenduste puhul.
Teine valdkond linna fookuses on eakatele suunatud tegevused. Näiteks on linnas nende jaoks ette nähtud spetsiaalne tegevus ja tervisekeskused ning loodud valitav eakate nõukogu, mis teeb koostööd linnavolikoguga, et tõstatada küsimusi, mis on olulised kogukonna vanematele liikmetele.
Pane tähele, et linnast viivad matkarajad teistesse lähedalasuvatesse linnadesse. Kõige populaarsemate marsruutide hulka kuuluvad fjordi-, jääaja- ja rabarada, mida on võimalik läbida jalgsi või jalgrattaga. Peale selle on Brorfelde mäel observatoorium. See on Taani suurim observatoorium ja asub just linna vahetus läheduses. Sinna pääseb ka ratastooliga ja seal pakutakse tegevust päeval ja öösel.
Taani on tuntud elegantse ja funktsionaalse disainiesteetika poolest. Samuti on teada-tuntud taanlaste oskus püsida pikkadel talvedel meeldiv ja õnnelik (hygge). Kopenhaagen on suurepärane näide nendest omadustest. Lisaks on see üks kõige jalgrattasõbralikumaid linnu maailmas ja seda on nimetatud üheks õnnelikumaks linnaks, kus elada. See on uue Euroopa Bauhausi väärtuste tõeline kajastamine!
Kopenhaagen võitis 2021. aastal Eurocities’i auhinna disainiprojekti eest, mille käigus rajatakse kogu linnas 300 kohta, mis on osa avalikust ruumist, aga milles saab vajaduse korral hoida ülemäärast vihmavett. Peale selle nimetas UNESCO Kopenhaageni 2023. aasta maailma arhitektuuripealinnaks, eriti kuna seal tegutseb arhitektide rühmitus Bjarke Ingels Group. Mine vaatama nende loodud jäätmeenergiajaama suusanõlva!
Seal on ka vana Billedvej hoone tasakaalustatud segu vanast ja uuest. Projektiga muudeti kohapeal oleva hoone otstarvet ja laiendati seda vertikaalselt, et sinna mahuksid nii ettevõtted kui ka inimesed, tasakaalustades privaatset, avalikku ja ühist ruumi. Hoones on eri suurusega korterid, mis on mõeldud erinevate sissetulekutega üürnikele. On teada, et selline lähenemisviis suurendab sallivust mitmekesisuse suhtes ja parandab eluasemete kvaliteeti, mis aitab kaasa ühiskonna jätkusuutlikkusele.
Kopenhaagenis asub ka Taani rahvusakvaarium Den Blå Planet, mis on puuetega inimestele täielikult juurdepääsetav. Hoone on silmapaistev ka oma innovaatilise ja kestliku arhitektuuri tõttu. Ülalt vaadates meenutab see suurt veekeerist ja maapinnalt näib, et see hõljub peegeldavas ümmarguses basseinis.
Hamburg on tuntud oma keskkonnahoidlike ja kestlike algatuste poolest, mis kajastavad uue Euroopa Bauhausi väärtusi ja eesmärke. 2021. aastal võitis Hamburg aasta rohelise linna auhinna ja 2011. aastal oli see Euroopa roheline pealinn. Linnas on valdavad kestlikud rohelised ideed. Peale selle on linnaosad näited tõeliselt kaasavatest ja tänapäevastest suurlinnapiirkondadest, nii et see linn on tõesti külastamist väärt.
HafenCity on üks Hamburgi kõige ambitsioonikamaid linnaarendusi. Vaid mõne aastaga muudeti HafenCity ilma elaniketa tööstussadamast linnaruumiks, kus on mitmekesine ühiskondlik ja kultuuriline maastik. Erinevalt paljudest populaarsetest linnapiirkondadest ei domineeri selles arenduses ühe inimesega leibkonnad. Eluruumide kontseptsioonide, hinnatasemete ja arhitektuuristiilide suur valik meelitab ligi mitmesuguseid erinevaid elanikke ning samuti hooldus- ja õendussektoris tegutsevaid ühiskondlikke organisatsioone. Kõrvalasuvas ajalooliste ladude piirkonnas (Speicherstadt) on mitu hoonet, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse ja väärivad külastust. Sealsamas on 2017. aastal avatud Elbphilharmonie Hamburgi kontserdisaalil silmatorkav moodne fassaad.
Hamburgi legendaarsel kalaturul, mis avatakse pühapäeviti kell 5 või kell 7 hommikul, võid näha läbilõiget linnaelanikest. Seal on varajase ärkaja ja ööinimese tüüpi müüjad, kes valjult oma tooteid kiidavad (mitte ainult kala, vaid ka puu- ja köögivilju, juustu jms), ja perekonnad, kes seal oma iganädalast toitu ostavad.
Nikosial on rikkalik ja pingeline ajalugu. Linna on nimetatud „maailma viimaseks lõhestatud pealinnaks“. Rohelise joonega märgitud piir eraldab kreeka keelt kõnelevat kogukonda põhja pool asuvast türgikeelsest kogukonnast. Tänu piirangute lõdvendamisele piiril 2000. aastate alguses on võimalik külastada Nikosia mõlemat poolt.
Sellise lõhestava ajalooga kohtades on oluline otsida ühtsust. Küprose pealinnas asub uue Euroopa Bauhausi projekt tuleviku aedadest, Gardens of the Future, mis sai publikuauhinna kuuluvustunde taasloomise kategoorias. Aiad on projekteeritud kaasavaks ja ühiseks ruumiks, mis aitab ühendada kogukondi ning elavdada inimeste sidet ja kuuluvustunnet.
Tuleviku aedade projektil on neli peamist eesmärki: soodustada kestlikku arengut, anda oma panus ringmajandusse ja kasutada ehitamisel ära jäätmeid, anda kohalikele võimalus saada põllumajandusettevõtjaks ja toetada nende soovi teha midagi keskkonna ja kogukonna heaks, suurendada projekti mõju, et see oleks eeskujuks teistele samalaadsetele projektidele kogu Küprosel.
Kuigi Nikosia vaatab tulevikku, on tal rikkalik ajalugu, mida võid seal viibides uurida. Küprose muuseumis saab näha saare arheoloogilisi leide: potikillud, ehted, skulptuurid ja mündid kiviajast, jääajast, pronksiajast ning Vana-Kreekast ja Vana-Roomast.
