Białystoki hüüdnimi „Poola rohelised kopsud“ räägib iseenda eest. Kolmandik linnast on kaetud loodusega - parkide, väljakute ja metsaga. See on täielikus kooskõlas kestliku linnaarenguga, mida taotleb uus Euroopa Bauhaus.
Tõeliseks läbimurdeks oli linna esimene nn taskupark. See on tilluke sõbralik park, mis on mõeldud igas vanuses inimestele ja milles on eakate ja puuetega inimeste jaoks spetsiaalsed pingid, kiiged lastele, keskkonnahoidlik valgustus ja jalgrattahoidjad.
Kuna Białystok asub Poola piiri juures ja lähedal on Leedu, Venemaa, Valgevene ja Ukraina, siis on linna aastate jooksul tulnud päris palju rändajaid, mis on aidanud hoida linnas avatud meelsust. Lisaks suurele juudi kogukonnale, kes on linnas juba 20. sajandi algusest peale, on seal nüüd ka väike tatari moslemi kogukond, kel on islamikeskus ja palvemaja.
Intelligentsema õhtuse meelelahutuse jaoks võiks sobida Podlasie ooper ja filharmoonia, linna suurim ja moodsaim kultuuriasutus. Klaaskonstruktsioon, looduslik sisedekoor ja haljaskatus, millelt avanevad panoraamsed vaated – see hoone väärib kindlasti külastust.
Leedu suuruselt teine linn Kaunas asub kohas, kus kohtuvad Nemunase ja Nerise jõgi, ning selles linnas valitseb mõttevabaduse vaim. Pole ime, et selles linnas on Vabaduse avenüü (leedu k Laisves Aleja), mis on 1,6 km pikk ja seega üks Euroopa pikemaid.
Uue Euroopa Bauhausi festivali raames korraldas see moodne linn kõrvalürituse disaini rolli kohta ringmajanduses. Linnas on ka digitaalne kaardistamisvahend Genius Loci, mille autoriteks ja disaineriteks olid kodanikud, kes soovisid kaitsta Šančiai linnaosa ja jälgida selle linnaarendust. Maakaardid loovad tingimused, milles ühtne kodanikkond on tugev ja võimestatud.
Kaunas kui 2022. aasta Euroopa kultuuripealinn on muutumas Euroopa „suureks lavaks“. kus korraldatakse sadu erinevaid sise- ja välisüritusi.
Kaunases olles võiksid külastada laeva nimega NEMUNO7, mis on Euroopa kultuuripealinna tippkoht ja kajastab uue Euroopa Bauhausi väärtusi. Vana süvenduslaev on muudetud kultuuriruumiks, et julgustada mõtlema vee tähtsuse üle looduses.
Kaasatus ja juurdepääsetavus on mitmes kohas linnale omased põhijooned. Näiteks ajalooline presidendipalee pakub ligipääsetavat giidi kuues keeles, sh viipekeel ja punktkiri. Kui soovid linna ajaloost rohkem teada saada, külasta jutuvestmise festivali, kuhu tulevad kokku muuseumiteadlased, näitekirjanikud, ajaloolased, jutuvestjad ja kohalikud aktivistid, et tähistada Kaunases elavat mitmerahvuselist mälu.
Kas teadsid, et Riias on väikesele maa-alale kokku surutud kõige rohkem juugendstiilis hooneid kogu maailmas? Kasuta võimalust ekselda linnatänavail ringi jalutades ja ülespoole vahtides, et näha kõiki neid uhkeid maju, mis järgivad uue Euroopa Bauhausi arhitektuurilisi väärtusi ja eesmärke.
Läti pealinnas on mitu kohta, mis on loodud juurdepääsetavuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetele toetudes. Näiteks Mežaparks, kus on ühendatud vaba aja veetmine, kultuur ja loodus. Oma majade, luidete, metsade ja järvega on see linna kõige mainekam park.
Tahaksid leida kohti, kus arhitektuur on ühendatud loodusega? Siis mine kindlasti Ziemeļblāzma kultuuripaleesse, mis asub suure pargi keskel. Vaata hiljuti renoveeritud Mežaparksi suurt laululava, mille algne ehitis pärineb 1950. aastatest. See muljetavaldav arhitektuuriobjekt on mitmeotstarbeline puhkeala, mis lisaks sisemisele rohealale on ümbritsetud metsaga.
Läti etnograafiline vabaõhumuuseum on üks vanimaid ja suurimaid vabaõhumuuseume Euroopas. Seal on 118 hoolikalt säilitatud ajaloolist ehitist suures männimetsas, mis annab külastajatele muuseumi avastamisel vabaduse tunde.
2023. aasta Euroopa rohelises pealinnas Tallinnas valitseb urbanistliku avangardi, vabaduse ja keskkonnast hoolimise vaim, mis esindab täielikult uue Euroopa Bauhausi sisu. Putukaväil seob looduse linnamaastikuga, luues linnaosade vahel niiduilmelise rohekoridori. Samas loob Tallinna keskaegse ajaloo ja nõukogudejärgse arhitektuuri mõjuline kooslus Eesti pealinnas liikuva ja ajatu vaibi.
Selles Läänemere-äärses linnas on mitmesuguseid hingematvaid maastikke, mis on sageli tandemis kestlike ja kaasavate ruumidega, näiteks Kumu kunstimuuseum. Suure avatud ruumi kõrval, nagu Kadrioru park seda on, paiknev funktsionaalne, moodne ja energiatõhus hoone on valminud Eesti ehitustavasid järgides. Ning kultuurikeskus Telliskivi loomelinnak, kus kohtuvad loovkogukonnad, et kaasavat kultuuri jagada, on samuti külastust väärt. Varem oli tegemist tööstuspiirkonnaga, mis on nüüd muutunud tegevuskohaks, kus toimuvad kõikvõimalikud üritused: seal on näitused ja kontserdid, kirbuturud ja festivalid, butiigid ja bistrood.
Soome pealinn on osa uue Euroopa Bauhausi sangarlinnade algatusest. 2021. aastal korraldati seal disaini mõttetalgud, mille aluseks oli algatuse tuumidee: linnade kujundamine kestlikul ja kaasaval viisil.
Linnasüdames paikneb hämmastav Oodi keskraamatukogu – klaasist, terasest ja puidust hoone, kus on ühendatud traditsiooniline ja innovaatiline disain. Raamatukogu on projekteeritud kaasavas vaimus kõigile juurdepääsetavaks ja seal on teadmised tehtud kättesaadavaks kõigile elanikele, sealhulgas ebasoodsas olukorras kogukondadele ja noortele.
Linna taaselustamine on Helsingis tavaline teema. Kaapelitehdas, mis oli algselt tööstuse jaoks 1950. aastatel ehitatud kaablitehas, on nüüd Soome suurim kultuurikeskus, kus on viis hektarit spordiklubisid, kunstikoole, muuseume, galeriisid jms.
Tahaksid põgeneda linnamüra eest? Siis on Kamppi kabel see koht, kuhu minna. See puidust „vaikuse kabel“ on täiuslik koht, mis aitab sul mõtetes selgust saada ning nautida rahu ja vaikust.
