Inspiratsioon inimõiguste kaitsjatelt

Viimati uuendatud Reede, 27/08/2021

Sahharovi auhinnad ja stipendiumid on Euroopa Parlamendi viis seista inimeste eest, kes on inimõiguste kaitsmisel eesliinil. Tänu sellele toetusele kutsuvad sinusarnased noored kogu maailmas esile positiivseid muutusi.

Auhinnaga tunnustatakse julget tegevust inimõiguste, põhivabaduste, õigusriigi ja demokraatia edendamisel ja kaitsmisel ning tunnustatakse seda tööd stipendiumi ja auhinnarahaga. Kuidas see toimib?

Nobeli rahupreemia laureaadi Andrei Sahharovi nimeline Sahharovi mõttevabaduse auhind antakse inimestele, rühmadele või organisatsioonidele, kes pühenduvad inimõiguste edendamisele ja kaitsmisele rahumeelsete vahenditega.

Kandideerida võib igaüks. Igal aastal nimetavad Euroopa Parlamendi liikmed potentsiaalsed võitjad, kellest välis- ja arenguküsimustega tegelevad parlamendikomisjonid valivad välja kolm. 

Seejärel valivad parlamendi president ja fraktsioonide juhid aasta võitja, kes saab auhinnaks 50 000 eurot ning kohese juurdepääsu Euroopa Parlamendi liikmete ja vabaühenduste võrgustikule.
2016. aastal rõhutasid eelmised võitjad hindamatut poliitilist toetust, mida EL saab anda inimõiguste kaitsjatele kogu maailmas. Parlament võttis selle teadmiseks ja käivitas väljaspool ELi asuvatest riikidest pärit inimõiguste kaitsjatele mõeldud Sahharovi stipendiumiprogrammi. 

Inimõiguste kaitsjad võivad taotleda ühte iga-aastasest 14 stipendiumist, mida annab välja ülemaailmse demokraatia toetamisega tegelev Euroopa Parlamendi liikmete rühm. Sellele järgneb kaks nädalat intensiivset koolitust Brüsselis ja ülikoolidevahelises inimõiguste keskuses (Global Campus of Human Rights) Veneetsias, samuti võimalus kohtuda poliitikute ja teiste mõjukate inimestega, kes saavad edendada positiivseid muutusi.

Toetus ei piirdu vaid sellega. Sahharovi auhinna saajad ja stipendiaadid saavad oma töö jätkamiseks võtta ühendust Euroopa Parlamendi ja oma koduriigi kohaliku ELi delegatsiooniga. 

Soovid teada, kellele auhinnad antakse ja kas võiksid nende eeskuju järgida? Loe edasi.

The Restorers – 2019. aasta Sahharovi auhinna finalistid

Üle 200 miljoni tänapäeval elava tüdruku ja naise on kogenud naiste suguelundite moonutamist ehk naiste väliste suguelundite osalist või täielikku eemaldamist mittemeditsiinilistel põhjustel. Enamik neist olid selle toimumise ajal alla 15-aastased. 

Viis tehnikahuvilist Keenia teismelist – Ivy Akinyi, Macrine Onyango, Synthia Otieno, Purity Ouma ja Stacy Owino – otsustasid oma juhendaja Dorcas Adhiambo Owinohi abiga luua selle tava vastase äpi.

Tüdrukud, keda ohustab suguelundite moonutamine või kes on selle üle elanud, võivad kasutada äppi i-Cut, et paluda nupulevajutusega meditsiinilist ja õigusabi. Äpp annab ka teavet naiste suguelundite moonutamise kohta ja selle vahendusel võib koguda annetusi täiendava tegevuse rahastamiseks.

Seni on üksnes naistest koosnev rühm keskendunud Keenia loodeosas asuvatele teenustele ja kogukondadele. 

See peaks muutuma.

„Auhinnavõit on tutvustanud meie tööd teistele organisatsioonidele, kes võitlevad naiste suguelundite moonutamise vastu,“ ütleb Dorcas. „Tänu sellele oleme otsinud rohkem viise, kuidas veelgi aktiivsemad olla.“

Rühm on väga ambitsioonikas. Naiste suguelundite moonutamine kahjustab naisi ja tütarlapsi kogu maailmas. Nad soovivad laiendada oma elupäästvat toetust rohkematele kogukondadele, teistele Keenia piirkondadele ja isegi muudele riikidele.

Ja kõike seda lihtsa rakenduse abil.

Asma Kaouech – 2017. aasta Sahharovi programmi stipendiaat

See 27-aastane tuneeslane on noorteorganisatsiooni „Fanni Raghman Anni“ (mis tõlkes tähendab „minu kunst minust olenemata“) kaasrajaja ja juht. Organisatsioon kasutab Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas inimõiguste edendamiseks alternatiivseid väljendusviise, näiteks grafitikunsti või tänavateatrit. 

Töö on suunatud noortele ja haavatavatele rühmadele ning pakub lihtsalt viisi radikaliseerumise ennetamiseks. See annab tõrjutud inimestele võimaluse end väljendada ja levitab tänavatel sallivussõnumeid.

Asma oli juba kogenud inimõiguste kaitsja enne, kui lõi Tuneesia 2011. aasta revolutsiooni ajal selle organisatsiooni. Ta kasutab oma kogemusi teiste kaitsjate koolitamiseks.

Tema lõppeesmärk on endiselt õiglasem, erapooletum ja jätkusuutlikum maailm. „Ma usun, et kõik inimesed on sündinud vabade ning inimväärikuse ja õiguste poolest võrdsetena,“ ütleb ta.

Asma lisab: „Stipendium on mulle märk sellest, et saan võidelda inimõiguste eest, olles samas kindel, et kuulun suuremasse toetajate võrgustikku.“

Asma sõnul on veel vaja palju tööd teha. Ta juhib tähelepanu praegusele poliitilisele ja julgeolekualasele ebastabiilsusele, kliimamuutustele ja ülemaailmsele pandeemiale, mis tekitavad uusi väljakutseid.

„Inimõiguste kaitsjate roll on vajalikum kui kunagi varem,“ järeldab Asma.

Lorent Saleh – 2017. aasta Sahharovi auhind

Lorent alustas oma tegevust aktivistina varakult, kui ta juhtis oma koduriigis Venezuelas üliõpilaste proteste demokraatia ja inimõiguste eest. Pärast seda, kui teda oli mitu korda ebamääraste süüdistuste (nagu „valeteabe levitamine“) alusel vahi alla võetud, põgenes ta Colombiasse. 

2014. aastal saadeti Lorent tagasi Venezuelasse, kus teda süüdistati poolsõjalise väljaõppe korraldamises ja riigi vastu suunatud rünnakute kavandamises, kuid talle ei esitatud ametlikku süüdistust. 

Ta veetis järgmised neli aastat vanglas, olles üle poole oma karistusajast Venezuela luureteenistuse SEBIN peakorteris. Vangistuses piinati teda viisil, mida nimetati „valgeks piinamiseks“. Teda hoiti isolatsioonis ja pideva järelevalve all väikeses kambris, mille hele tuli põles 24/7.

Tärkas lootusekiir. Lorentile anti 2017. aastal Venezuela demokraatliku opositsiooni liikmena koos teiste demokraatiat toetavate aktivistide ja poliitvangidega Sahharovi auhind. 2018. aasta oktoobris ta lõpuks vabastati ja ta läks pagulusse Hispaaniasse Madridi. 

„Sahharovi auhind on kinnitanud minu aastate jooksul esitatud väiteid,“ ütleb Lorent. „See näitas toetust aastaid kestnud võitlusele ja suurele hulgale rõhutud inimestele.“

32-aastane Lorent toetab jätkuvalt vabadust ja demokraatiat Venezuelas ning võitleb rahvusvahelise tegevuse eest sellise kogemuse ärahoidmiseks, mis talle osaks sai. 

„Ma kavatsen jätkata tööd selle nimel, et kaotada piinamine ning julm, ebainimlik ja alandav kohtlemine, mida paljud inimesed kogu maailmas siiani kannatama peavad.“