Võitlus kliimamuutustega: mida teeb EL?

Viimati uuendatud Neljapäev, 01/10/2020

Meil kõigil on kohustus võidelda kliimamuutuste vastu. Mida teeb Euroopa Liit selle probleemi lahendamiseks? Mida teevad rahvusvahelised organisatsioonid?

Kliimamuutused on meie ilmastikuolude muutumise tulemus, mida põhjustab Maa keskmise temperatuuri tõus. Maa kliimas täheldatud muutustel on juba praegu ulatuslik mõju ökosüsteemidele, majandusele ning inimeste tervisele ja heaolule Euroopas. Arktika temperatuur, merevee tase ja vähenev merejää püstitavad üha uusi rekordeid.

Mida teeb Euroopa Liit?

Euroopa Liit kasutab kliimamuutuste vastu võitlemiseks ambitsioonikat sisepoliitikat ja tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega. Samuti on ta maailma suurim rahvusvaheline kliimameetmete rahastaja.

EL on vastu võtnud pikaajalise strateegia kliimaneutraalse Euroopa saavutamiseks 2050. aastaks koos eesmärkidega 2020., 2030. ja 2050. aastaks ning jälgib edusamme. Aastatel 1990–2018 vähenesid ELi kasvuhoonegaaside heitkogused 23% ning majandus kasvas samal ajal 61%.

Euroopa Komisjon on seadnud kliimamuutused oma poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale Euroopa rohelise kokkuleppe abil, mille president Ursula von der Leyen avaldas 2019. aasta detsembris. Euroopa rohelise kokkuleppe peamine eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Peamised meetmed on heitkoguste märkimisväärne vähendamine, investeeringud tipptasemel teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning Euroopa looduskeskkonna säilitamine. 

Kasvuhoonegaaside heite ja kliimaneutraalsusele ülemineku alustamiseks on juba vastu võetud mitu ELi õigusakti ja algatust. Samuti on EL välja töötanud sellised pedagoogilised materjalid nagu „Meie planeet, meie tulevik“ ning pakub rahalisi vahendeid noorteorganisatsioonidele ja noortele (vt käesoleva jao muid artikleid). 
 

Mida teevad rahvusvahelised organisatsioonid?

Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, on ülemaailmsete lahenduste leidmisel esirinnas. 

1992. aastal võtsid riigid vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC), millega kehtestatakse ülemaailmsete kliimameetmete üldraamistik. Peaaegu kõik maailma riigid on osalised ka 2015. aasta Pariisi kokkuleppes, mille eesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus alla 2 ºC võrreldes tööstuseelse ajastuga ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni. Samuti soovitakse suurendada riikide suutlikkust tulla toime kliimamuutuste mõjuga ja toetada nende jõupingutusi. Neid rahvusvahelisi kokkuleppeid arutatakse konventsiooniosaliste iga-aastastel konverentsidel.

2015. aastal võtsid ÜRO liikmesriigid vastu kestliku arengu tegevuskava aastani 2030, millega nähakse ette ühine rahu ja heaolu kava inimestele ja planeedile nüüd ja tulevikus. Selle keskmes on 17 kestliku arengu eesmärki, mis kujutavad endast kiireloomulist üleskutset kõigile riikidele. Tervislikul keskkonnal on oluline roll paljude kestliku arengu eesmärkide saavutamisel. 13. eesmärgi kohaselt on vaja võtta kiireloomulisi meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks. 

Lisaks sellele poliitilisele tegevusele korraldavad ÜRO organisatsioonid mitmeid kampaaniaid, milles saavad ka kodanikud osaleda, näiteks:

• #WorldEnvironmentDay: iga-aastane kampaania, mille eesmärk on suurendada ülemaailmset teadlikkust ja innustada keskkonda kaitsma.
• #BreatheLife: kampaania, mis kaasab linnu ja üksikisikuid, et kaitsta meie tervist ja planeeti õhusaaste mõjude eest; kampaania viiakse ellu koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailmapanga ning kliima ja puhta õhu kaitse koalitsiooniga. 
• #CleanSeas: kampaania mere plastireostuse vastu võitlemiseks.

Kliimamuutuste vastu võitlemine ei ole mitte ainult kohustus, vaid ka võimalus ja loomulikult saab igaüks meist oma panuse anda! Loe selle rubriigi teistest artiklitest, mida teevad teised noored meie planeedi päästmiseks ja mida saaksid teha sina.