Mida tähendab kodu noortele eurooplastele?

Viimati uuendatud Teisipäev, 20/06/2023

<p>Öeldakse, et „kodu ei ole koht, vaid tunne“, kuid Eurostati (Euroopa Liidu Statistikaamet) viimased andmed noorte ja nende elamistingimuste kohta, võivad muuta noored eurooplased murelikuks oma tuleviku pärast. Heidame pilgu eluasemeturu praegusele olukorrale, mis noortele avaneb.</p>

Milline on olukord?

Korralik eluase on oluline, et inimene saaks elada täisväärtuslikku elu ning talle oleks tagatud sotsiaalsed ja majanduslikud garantiid. Paraku näitavad Eurostati uuemad andmed, et paljude noorte eurooplaste eluaseme kvaliteet on kaugel sellest, et aidata neil elus edasi jõuda.  

Tõepoolest võiks olukord olla parem, kuid endiselt on probleemiks ebamõistlikud hinnad, ülerahvastatud eluasemed ja väga halvad elutingimused. 

Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt aastast 2020 on ülerahvastatud eluase mõjutanud ELis peaaegu 28% noori (vanuses 15–29). Möödunud aastaga võrreldes suurenes näitaja veel 1,5% ja võrreldes kogu elanikkonnaga oli see tõesti kõrgem just noorte puhul.

Järsult kasvanud eluasemekulud mõjutavad samuti noori ja kui need moodustavad leibkonna sissetulekust juba 40 % või enamgi, on see suureks koormaks. Kuigi äärmuslikult kallinenud eluasemekulud mõjutavad samasugusel määral nii noori kui ka tervet elanikkonda, on märgatav erinevus vaesusriski piiril elavate noorte ja ülejäänute vahel. Liiga suurte eluasemekulude määr mõjutas 40,8 % vaesusriski piiril elavatest noortest.

Probleemid?

Noored otsustavad vanematekodust välja kolida ja iseseisvat elu alustada erinevas vanuses (2021. aastal oli keskmine vanus 26,4 aastat) ja see sõltub ka soost (tüdrukud lahkuvad varem kui poisid), kuid see, et taskukohane ja korralik eluase ei ole tegelikult kättesaadav, ohustab noorte iseseisvumisplaane. 

Lisaks on pandeemia halvendanud noorte eluaseme- ja töövõimalusi. Eluasemega seotud kindlusetuse tõttu jäävad töötud ja tööturul mitteaktiivsed noored ebakindla olukorra lõksu. 

Kuigi töötus ja ebamõistlikud eluasemehinnad on endiselt tõsine probleem, on veel üks aspekt, mis takistab noorte iseseisvuspüüdlusi. Kuna noored rändavad tavaliselt suurtesse linnadesse, et otsida häid võimalusi isiklikuks ja kutsealaseks arenguks, peavad nad konkureerima turistidele mõeldud lühiajalise majutuse üha paisuval turul. 

Pole mingi ime, et eluasemeturu olukord avaldab tohutut mõju noorte vaimsele tervisele, nagu on märgitud EURACTIVi artiklis.

Kõigele lisaks on pidevalt tõusvatel eluasemekuludel veel üks vähem ilmne tagajärg, mis mõjutab kultuurisektorit: noored loovisikud ja kunstnikud, peavad eluaseme kalliduse tõttu linnast lahkuma. Euroopa linnade kultuurimaastik hõreneb sest loovisikud ei leia oma õiget võimalust. 
 

 

Eurodesk Brussels Link intervjueeris Nikolinat ja Sabrit ESNist, kes rääkisid probleemidest, millega noored eluaset otsides kokku puutuvad, ja sellest, kuidas neid lahendada. 

Mida saaks ette võtta?

Kuigi pole olemas lihtsat või kiiret lahendust, mis aitaks noortel siseneda eluasemeturule, leidub neid, kes nõuavad rohkem sotsiaaleluasemeid – mittetulundusühingute poolt või riiklikult arendatud kinnisvara, mis oleks kättesaadav soodsamalt hinnaga kui erakinnisvara turul pakutavad võimalused. 

Samuti on oluline tagada noorte juurdepääs tööturule, kus nad saavad arendada oma potentsiaali ja kasutada maksimaalselt ära oma oskusi korralikes ja tasuvates töötingimustes, mis hõlmab muuhulgas ka korralikku palka, nagu on öeldud ELi noortestrateegia 7. eesmärgis.

Samuti saavutas EL hiljuti kokkuleppe seoses uute eeskirjadega, millega nähakse ette piisav miinimumpalk Euroopa Liidus. See toob loodetavasti kasu noortele, kes sisenevad tööturule ja saavad sellega juurdepääsu korralikule eluasemele. Kuigi palju on veel teha, et noortele see juurdepääs avaneks, on saavutatud kokkulepe siiski juba samm õiges suunas.