Prantsuse ja Saksa kultuuri kohtumispaiga – Strasbourgi – kesklinn on osa UNESCO kultuuripärandist. Strasbourg oli üks neist linnadest, mis kandis 2021. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit ning näitab eeskuju kliimamuutuste vastases võitluses ja õhukvaliteedi parandamisel. 2012. aastal käivitas Strasbourg elurikkust toetava algatuse „Üheskoos suurema elurikkuse poole“, et kaitsta linna metsi, parke ja elusloodust, luues elupaiku mesilastele, ärgitades loobuma pestitsiidide kasutamisest põllukultuuride kasvatamisel ja paigaldades hoonetele haljaskatuseid. Veelgi enam, kui soovid viibida korraga kahes riigis, on Strasbourg õige koht, mida külastada. Suundu nn kahe kalda aeda (le Jardin de Deux Rives) ja astu sillale – seal saad seista nii, et üks jalg on Prantsusmaal ja teine Saksamaal.
Luxembourgi linn on maailma ainsa suurhertsogiriigi – Luksemburgi – kroonijuveel. Üle kolmandiku linna pindalast hõlmavad pargid ja aiad ning linnaga saab kõige paremini tutvust teha jalgsi või jalgrattaga liikudes. Luxembourgi linn Pétrusse’i ja Alzette’i jõgede kallastel on kestlikkuse eeskuju, mida tasub kindlasti lähemalt uurida. Kogu ühistransport on riigis tasuta, seega kasuta olukorda maksimaalselt ära ja sõida linna keskvaksalist kauni Echternachi järve äärde. Võta kaasa raamat ja mõned suupisted ning tunni aja pärast saad nautida piknikut järve kaldal!
Ajalooline ülikoolilinn, mis asub 25 km kaugusel Belgia pealinnast Brüsselist, võitis 2018. aastal Euroopa rohelise lehe auhinna. Linn on seadnud ambitsioonika eesmärgi saavutada 2030. aastaks CO2-neutraalsus ning linnasisest transporti on muudetud keskkonnahoidlikumaks, luues autovabasid tsoone ja täiendades jalgrattateede võrku. Leuveni botaanikaaed on rajatud 1738. aastal ja see on täiuslik koht, et teha troopilistest taimededest Instagrami-väärilisi fotosid. Kui Leuvenisse sõita ei õnnestu, külasta botaanikaaeda digikeskkonnas!
Essen on võtnud kohustuse võidelda kliimamuutuste vastu, luua rohealasid ja parandada kohaliku õhu kvaliteeti. Viimase 40 aasta jooksul on Essen muutunud söekaevanduse ja terasetootmise keskusest keskkonnateadlikuks ja keskkonnahoidlikuks linnaks. Seda ümberkujundamist tunnustati 2017. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitliga. Kui soovid rohkem teavet linna tööstusliku mineviku ja keskkonnahoidliku tänapäeva kohta, külasta kindlasti Ruhri muuseumi. Suletud söekaevanduses asuv muuseum on osa kultuuriajaloost ning räägib Ruhri oru lugu.
Waali jõe kallastel asuv Nijmegen sai 2018. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitli ning 2019. aastal toimus linnas esimene DiscoverEU reisisellide kohtumine. Rooma asulast välja kasvanud linn on tänapäeval nii kultuuri- kui ka keskkonnatöö keskus. Eesmärk on saavutada 2050. aastaks tõhus vastupanuvõime kliimamuutustele ning kaasata sellesse ettevõtmisse kohalikke inimesi, ettevõtjaid ja valitsusväliseid organisatsioone. Koostöös valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega on Nijmegen rajanud tuulepargi, mis nüüd varustab energiaga 10% linnast. Nijmegeni minevikuga tutvumiseks on parim paik Valkhofi park, kus saab nautida looduse ilu ning uudistada roomaaegseid varemeid ja peaaegu 1000aastast kabelit.
Hamburgi linnas Saksamaal on palju teha ja avastada, seepärast on see täiuslik peatus sinu DiscoverEU reisil. Kas teadsid, et siin on rohkem sildu kui mistahes muus Euroopa linnas? Korralda sõpradega võistlus, et leida võimalikult palju sildu ja lisapunktid saab see, kes leiab linnast vanima silla, mis on ehitatud juba 1633. aastal! 2011. aastal oli Hamburg Euroopa roheline pealinn. Põhja-Saksamaa suurlinnas on selle tiitli saavutamiseks võetud kasutusele taastuvad energiaallikad ning linna ametiasutustes on keelatud kasutada plastpudeleid ja ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Juba 2034. aastaks on kavas muuta kesklinn autovabaks ning lubada sinna üksnes jalgrattureid ja jalakäijaid.
Kopenhaagenit tasub külastada igal DiscoverEU reisipassi kasutajal. Taani pealinnas on palju vaatamisväärset ja huvitavat tegevust. Pildista väikest merineitsit või astu läbi turult, et maitsta esimest korda smørrebrød’i. 2014. aastal kandis Kopenhaagen Euroopa rohelise pealinna tiitlit ning linn on võtnud kohustuse järgida keskkonnahoidlikumat joont. Kopenhaagenil on kavas olla 2025. aastal esimene CO2-neutraalne linn maailmas, eduka selgitustöö tulemusena sõidab kuni 50% elanikest tööle või kooli jalgrattaga. Külasta kindlasti Torvehallernet – turuhoonet, kus pakutakse värskeid kohalikke tooteid. Siin saad proovida Taani hõrgutisi ja arutada teiste ostjatega, kui oluline on tarbida kestlikku ja kohaliku päritoluga toitu.
Malmö on tõusnud tuhast – pärast tööstuse lahkumist on Malmöst saanud üks Rootsi rohelisemaid linnu. Varem oma sadama ja rasketööstuse poolest tuntud linna muutmist keskkonnasõbralikumaks toetab ka Rootsi valitsus. Malmö muuseumis saad tutvuda linna tööstusliku ajalooga ja keskkonnasõbralike tulevikukavadega. Endises kindluses asub tegelikult mitu muuseumit, kus leiab palju huvitavat linna mineviku, looduskeskkonna ja meretraditsioonide kohta. Kõik linna 177 bussi sõidavad gaasiga (maa- ja biogaasi segu), mis tähendab, et linnaga tutvumine on ühtaegu põnev ja ka keskkonnahoidlik! Sõida bussiga number 5 Fullriggareni peatusesse ja jaluta Scaniaparkenis. See on vaikne park, kus avanevad suurepärased vaated kuulsale Rootsi ja Taani vahelisele Øresundi sillale.
Keskkonnasõbralike muutuste elluviimise ja kestlike tulevikukavadega võetud kohustuste eest omistati Oslole 2019. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitel.
Kohapeal külasta kindlast Frogneri parki! See on meeldiv koht, kus jalutada, piknikut pidada, inimesi vaadata või skulptuuriparki imetleda. Vajad rohkem rohelust? Otsi üles 54 aakril laiuv lossipark (Slottsparken) või Tøyeni botaanikaaed. Lihtne on ka minna rohelusse linnast välja. Sõida metrooga Sognsvanni järve äärde, et matkata, joosta, ujuda või piknikut pidada.
