Turvaline veebikasutus

Viimati uuendatud Esmaspäev, 30/08/2021

Me veedame oma telefonides, tahvelarvutites ja sülearvutites palju aega internetis, et olla ühenduses sotsiaalmeediaga, hoida ühendust oma sõpradega, vaadata filme, kuulata muusikat ning õppida või töötada. Kuid kui turvaline on meie veebikasutus?

Noortel on õigus nautida parimaid veebikogemusi, mida internet pakub. Iga aasta veebruaris korraldab EL turvalisema interneti päeva kampaania, et suurendada teadlikkust sellest, kuidas kollektiivsed jõupingutused saavad kaasa aidata parema interneti loomisele tulevikuks (#SaferInternet4EU). Eelkõige tuleb olla teadlik ohtudest, millega veebis surfates võib kokku puutuda, ja teada, mida saad sellega seoses teha.

Privaatsus

Kõik, mida sa internetis avaldad, kaotab privaatsuse. Isikuandmete esitamine blogis, sinu profiilis või arutelufoorumites võib seega olla ohtlik ja viia kuritarvitamiseni. Samuti on oluline mitte öelda ega teha internetis midagi, mida sa päriselus ei teeks, ning mõelda selle üle, kes sinu postitusi näevad (võõrad? sõbrad? sõprade sõbrad?). Seadista kindlasti oma privaatsussätted. 

Kuigi hiljuti vastu võetud ELi õigusaktid muudavad jagatud isikuandmete kustutamise lihtsamaks (kas oled kuulnud isikuandmete kaitse üldmäärusest? uuri meie artiklit sinu õiguste kohta internetis), võib tegelikult nende kätte saamine või kustutada laskmine mõnikord väga keeruline olla. Mida kiiremini sa tegutsed, seda parem, sest mida kauem sisu üleval on, seda rohkem saab seda jagada. Kui soovid hinnata oma teadmisi internetiturvalisusest, osale küberturvalisuse veebiviktoriinis. See võtab maksimaalselt 10 minutit ja kindlasti saad siit midagi kasulikku teada!

Sekstimine (varjamatult seksuaalse iseloomuga digitaalsete piltide, videote, sõnumite või e-kirjade saatmine, enamasti mobiiltelefoniga) on hea näide eraelu puutumatusega seotud ohtudest. Isegi kui kavatsus võib olla süütu ja sa usaldad isikut, kellele sõnumeid saadad, siis mis juhtub, kui pilti või videot jagatakse või see satub kellegi teise kätte?

Veebis peibutamine 

Peibutamine (grooming) on protsess, mille käigus täiskasvanu, nn peibutaja, võtab sinuga veebis ühendust, tavaliselt kasutab ta selleks noore inimese või kuulsuse võltsprofiili. Peibutajal võib olla mitmeid motiive sinu petmiseks ja sinu süütuse ärakasutamiseks: kasutada sind ära ja saada raha piltide pealt, mida sa oled võib-olla temaga jaganud (mõned pildid võivad sattuda pedofiilsesse pimeveebi) või välja pressida. Tegemist on kuriteoga. Seda nimetatakse seksuaalseks sunduseks ja väljapressimiseks internetis.

Tavaliselt loob peibutaja enne seda usaldusliku suhte. Ei ole lihtne teada, kas keegi püüab sind peibutada. Kindlasti ei tohi postitada endast alastifotosid või videoid veebifoorumites või sotsiaalmeedias, kui sa ei tunne vastuvõtjat isiklikult. Kui arvad, et oled kokku puutunud peibutajaga, lõpeta vestlus, otsi abi ja teata isikust. 

Vihakõne 

Vihakõne tähendab üldise negatiivse arvamuse väljendamist konkreetse rühma või sellesse rühma kuuluva isiku kohta. See on üks rassismi ja diskrimineerimise vorme kogu Euroopas ning seda võimendavad internet ja sotsiaalmeedia. Ksenofoobia on kõige sagedamini teatatud vihakõne alus, sellele järgnevad seksuaalne sättumus ja moslemivastane viha (internetis leviva vihakõne vastase võitluse tegevusjuhend). EL on teinud koostööd veebiteenuse osutajatega, et tagada ohvritele võimalus teatada vihakõnest.

Euroopa Nõukogu on käivitanud kampaania „No Hate Speech“, et suurendada teadlikkust vihakõne hukkamõistmise tähtsusest. Kampaania on üleskutse tegutsemiseks, kampaania veebisaidilt leiavad noored vahendeid meetmete võtmiseks ja riiklikud kontaktid vihakõnest teatamiseks.

Küberkiusamine 

Küberkiusamine on internetis esinev nähtus, kui noor inimene (või rühm) ähvardab, alandab või vigastab teist inimest. Küberkiusamine võib toimuda mis tahes ajal ja kohas, kiusaja võib tegutseda anonüümselt ja sageli on internetis rohkem tunnistajaid kui tegelikus elus toimuva koolikiusamise puhul. Novembri esimesel neljapäeval korraldavad UNESCO ja selle liikmesriigid rahvusvahelise koolivägivalla ja -kiusamise, sealhulgas küberkiusamise vastase päeva, tunnistades, et koolivägivalla kõik vormid rikuvad laste ja noorukite õigust haridusele ning tervisele ja heaolule. 

Võid palju ära teha, et võidelda selle vastu nii internetis kui ka väljaspool seda, kas koolis või mujal oma kogukonnas. Esimene asi on seista teiste eest, kui näed, et kedagi kiusatakse. Osale kindlasti kiusamise lõpetamises! Kui oled ohver, ära karda rääkida kellegagi, kas oma sõprade, perekonna, õpetaja, spetsialisti või täiskasvanuga, keda sa usaldad (otsi Euroopa kiusamisvastase võrgustiku liikmeid või sinu elukohariigi võrdõiguslikkust edendavat riiklikku asutust). Otsi abi, sa ei ole üksi ja pea alati meeles, et küberkiusaja on see, kes peab häbenema! 

Valeuudised

Valeuudised on kättesaadavad kõikjal veebis, need on ebatäpsed või eksitavad uudised, mis on teadlikult meedias avaldatud arvamustega manipuleerimiseks. Nende äratundmiseks pead suutma teavet tuvastada. 

Teabe õigsuse kontrollimiseks on järgmised aluspõhimõtted. Küsi endalt, kes on autor ja mis on tema eesmärgid? Kas uudised on avaldatud usaldusväärsel veebisaidil? Kas see on avaldatud ka muudes usaldusväärsetes allikates? Oluline on tugevdada kriitilise mõtlemise oskust, et eristada usaldusväärseid teabeallikaid väärinfost. Üks kuldne reegel: kui see on liiga halb või liiga hea, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt ei olegi tõsi!

Lisateavet selle kohta leiad Euroopa Noorteportaalist sellest teisest artiklist. 

Kas soovid teatada kuritarvitamisest? 

Enamik Euroopa riike on kehtestanud riiklikud aruandlusmehhanismid ja abi küberkiusamise, vihakõne ja vihakuritegude ohvritele, mida pakuvad riiklikud ametiasutused ja valitsusvälised organisatsioonid. Vaata Euroopa Nõukogu esitatud nimekirja.
Turvalisema interneti keskuste võrgustikku kuuluv Ins@fe pakub ELis abitelefonide nimekirja, mis koondavad teavet, nõuandeid ja abi noortele selle kohta, kuidas reageerida kahjulikule sisule, kahjulikele kontaktidele, nagu peibutamine, ja kahjulikule käitumisele, nagu küberkiusamine või sekstimine. Võid edastada teate või pöörduda otse võrgustiku abitelefonide poole. 

ELi portaal Better Internet for Kids pakub vahendeid ja näpunäiteid, et end internetis liikudes kaitsta. Noortele on pühendatud rubriik „BIK Youth“, kus pääsed ligi kasulikele ressurssidele ja osaleda, tehes oma hääle kuuldavaks. 

Kas oled noor küberturvalisuse ekspert?

Euroopa küberturvalisuseteemaline võistlus on Euroopa iga-aastane üritus, mis toob kokku noori talente kogu Euroopast, et veeta koos lõbusalt aega ja panna proovile oma küberturvalisuse alased oskused. 2020. aasta üritus toimub 3.–7. novembril 2020 Viinis.

Iga osaleva riigi tipptalendid kohtuvad Viinis, et luua võrgustikke ja teha koostööd ning lõpuks üksteisega konkureerida. Võistlejad võistlevad turvalisusega seotud ülesannete lahendamisel sellistes valdkondades nagu veebiturvalisus, mobiilne turvalisus, krüptogrammid, pöördprojekteerimine ja kohtuekspertiis ning nende lahendamiseks vajalike punktide kogumisel.

Tutvu ürituse veebisaidiga.