Kliimamuutuste vastu võitlemine algab taldrikult

Viimati uuendatud Teisipäev, 22/06/2021

Iga päev on palju võimalusi teha valikuid, mis aitavad keskkonda ja põllumajandustootjaid ning on kasulikud meie tervisele. Kas tahad teada, kuidas? Alustuseks mõtle sellele, mis jõuab sinu taldrikule.

2020. aasta mais käivitas EL strateegia „Talust taldrikule“, millest sai Euroopa rohelise kokkuleppe keskne teema, sest eesmärk on muuta toidusüsteemid õiglaseks, tervislikku valikut pakkuvaks ja keskkonnahoidlikuks. Strateegia on tihedalt seotud ka ÜRO kestliku arengu eesmärkidega ja mõned peamised eesmärgid on järgmised:

• tagada kestlik toidutootmine ja vähendada selle CO₂ jalajälge,
• tagada Euroopa elanikele taskukohane ja kestlikult toodetud toit,
• kaitsta keskkonda ja säilitada elurikkus,
• edendada õiglast majanduslikku tasuvust toiduahelas ja suurendada mahepõllumajanduse osatähtsust.

See strateegia aitab muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks ning on teenäitajaks kestlike toidusüsteemide loomisel kogu maailmas.

Sinu toiduvalik mõjutab keskkonda

Tavaliselt läbib toit enne tootmis- või kasvukohast kööki jõudmist pika teekonna, millest jääb maha tohutu CO₂ jalajälg. 

On raske leppida teadmisega, et umbes 20 % toodetud toidust läheb raisku, kuid ometi on selle tootmiseks kasutatud nii palju energiat ja samal ajal kannatavad inimesed nälga. 

Vähem reisimist ja rohkem köögivilju meie igapäevases toiduvalikus on tervislikum nii meie endi kui ka planeedi jaoks. Ühe kilogrammi taimse valgu (näiteks kikerherneste või läätsede) tootmiseks on vaja 10 korda vähem vett ja kuni 18 korda vähem maapinda kui ühe kilogrammi veiseliha saamiseks.

Samuti on tõeliselt halb uudis see, et elanikkonna hulgas on üha rohkem rasvunud inimesi. 2017. aastal oli ELis hinnanguliselt üle 950 000 surmajuhtumi põhjuseks ebatervislik toitumine (üks surmajuhtum viiest). Seepärast on kestlikuma ja tervislikumat valikut pakkuva toidusüsteemi loomise vajadus kiireloomuline.

Kust alustada?

Iga valik loeb, nii et võimalusi on piisavalt.

• Osta hooajatooteid, need on maitsvamad ja odavamad ning see on lihtne viis suurendada puu- ja köögiviljade tarbimist. Kas mahlasel arbuusil on koht sinu suvemälestustes? Sellel on kindel põhjus ning arbuusi söömine detsembris tundub seepärast pisut kohatu. Selle kohta, milliste viljade hooaeg on parajasti kätte jõudnud leiab teavet mitmesugustest kalendritest. 
• Mida lähemal kasvanud, seda parem! Uuri, kus toit on kasvatatud ja vali võimaluse korral tooted, mis on vähem reisinud. See aitab vähendada toodete ja toiduvaliku CO₂-jalajälge.
• Otsi taimepõhiseid alternatiive ja katseta uusi retsepte. ÜRO Peaassamblee nimetas 2021. aasta rahvusvaheliseks puu- ja köögivilja-aastaks, et saaksid jagada oma uusi retsepte teemaviitega #IYFV2021 ja #FruitsVegYear ning meelitada rohkem inimesi tervislikult ja kestlikult toituma! 
• Eelista ühekordselt kasutatavate pakendite asemel korduvkasutatavaid! Euroopas kasutatakse rohkem kui 2 000 miljonit ühekordset pakendit aastas. Kas suudad ette kujutada seda prügi kogust? Lisateave planeedile tekitatud kahju kohta on esitatud peatükis „Plastik ei ole alati paslik!“

Pea meeles, et sellest võidavad kõik! Me kõik saame kasu tervislikumast toitumisest, planeet saab hoitud, et meil oleks tänane ja tulevik, ning majanduse kestlik taastumine hoogustub seal, kus me kõik seda vajame.