Ajalooline Larissa linn on suunanud pilgu tulevikku. Linnas on ellu viidud julgeid ideid ja edumeelseid lähenemisviise, mis on täielikus vastavuses uue Euroopa Bauhausi väärtuste ja algatustega.
2021. aastal kuulutas Larissa omavalitsus välja rahvusvahelise ideekonkursi linna esimest teatrit ümbritseva piirkonna kujundamiseks. Elujõulised teatrid olid Vana-Kreeka kultuuri oluline osa ja ühiskonnaelu kese. Lisaks teatritele annab vaid viieminutiline jalutuskäik aimu Larissa rikkalikust ja mitmekesisest ajaloost – vanast Kreekast Osmanite impeeriumini. Osmanid ehitasid oma linnadesse riideturgusid, mida kutsuti „bezesteni“ (nimetus tuleneb araabiakeelsetest sõnadest „bez“, puuvill, ja „bezzaz“, riidekaupmehed). Osmanite valitsusajal oli Larissa elav ja oluline kaubalinn. Larissa bezesteni ehitati 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses. Kuigi tänaseks on ehitisest alles vaid neli kivimüüri, töötas seal kunagi 21 riidepoodi.
Larissa on vastandlike kultuuride, vana ja uue võluv sulandus ning innovaatiliste lahendustega luuakse kaasaegset linna, mille antiiksed juured on selgesti näha. Larissa on ka CLEVER-linn, kus linnamaastikku uuendatakse ja muudetakse looduslikumaks innovatsiooni abil ja koostöös kohalike sidusrühmadega.
Thessalonikis laiendatakse piire ja lisatakse traditsioonilisele arhitektuurile moodsaid üllatusi, järgides uue Euroopa Bauhausi väärtusi. Linna üks lahedamaid kohti on Aigli Geni Hammam, endine Türgi saun, mis on ümber kujundatud ja milles talvel näidatakse kino ja peetakse öö läbi kestvaid pidusid. Elavas Valaoritou linnaosas võid külastada Three Pieces speakeasy nimelist söögikohta, kus on peidetud baar ja fotokiosk. Vanalinna lähedal on Pasha Gardens, mis on tundmatu päritoluga salapärane park, mis sisaldab arvukaid krüptilisi kivist konstruktsioone, vorme ja sümboleid.
Kui sind huvitab kunst, mine kindlasti Thessaloniki MOMus kunstimuuseumisse, kus korraldatakse igasuguseid põnevaid näitusi alates fotograafiast ja lõpetades Vene avangardiga.
Thessaloníki on kultuurikeskus, kuid ka kestlikkuse suunanäitaja. 2021. aastal võttis linn vastu kestliku linnalise liikumiskeskkonna kava, et jaotada ümber avalik ruum ja arendada rohkem jalakäijate teid. Thessaloniki aruka liikuvuse elav labor on Euroopa teerajaja linnaliikuvuse parandamises tehnoloogia abil. Säästva turismi edendamiseks on Thessalonikis kasutusele võetud säästev turistikaart, millega julgustatakse külastajaid proovima vähese süsinikuheitega tegevust, näiteks jalgsiekskursioone. Ära unusta endale ka seda kaarti võtta!
Põhja-Makedoonia pealinn on ainulaadne ja hurmav linn. Seal on nüüd edukalt omaks võetud uue Euroopa Bauhausi väärtused ja eesmärgid. Skopje on esimene Põhja-Makedoonia linn, mis kuulub roheliste linnade võrgustikku. Kompaktses Skopjes on lihtne igale poole jalgsi minna. Ja vaatamist on seal palju, näiteks mäenõlval paiknev vana Osmanite küla Čaršija, või kunstisild, mis on kaunistatud kuulsate Makedoonia kunstnike ja muusikute kujudega.
Skopjes tuntakse üha enam muret kestlikkuse pärast, nagu on esile toonud ka noorteorganisatsioon Go Green. Organisatsioon on käivitanud ukselt-uksele algatuse. See on sotsiaalne ettevõtmine, millega püütakse paremini sotsiaalselt kaasata linna mitteametlikke prügikorjajaid ja muuta nad kestliku jäätmekäitluse mudeli osalisteks. Skopje oli 2016. aastal Euroopa liikuvusauhinna konkursi finalist tänu linna innovaatilisele autojagamisteenusele.
1963. aastal tegi laastav maavärin linna täielikult maatasa ja see tuli uuesti üles ehitada, mille tulemusel sündis erakordne tänapäevane arhitektuur. Üks selline näide on peapostkontor, mille autor on Janko Konstantinov. Modernses brutalistlikus stiilis ehitatud hoone fassaadist turritavad välja julged ja ebatavalised vormid. Linna vürtsitavad ka ligi 300 kuju ja konstruktsiooni alates ajalooliste isikute skulptuuridest ja lõpetades abstraktsete kunstiteostega, ning 66 meetri kõrgune millenniumi rist.
Niš on joovastav segu ajaloolisest Balkani ehituskunstist, brutalistlikust ja postsotsialistlikust arhitektuurist ning linnaruumi loomingulisest ümbermõtestamisest. Seal võid nautida uue Euroopa Bauhausi tõelist olemust. Stiilid segunevad ja tekitavad ajaloost ja kultuurist pulbitseva linna tunde. Üks näide on katelseppade põiktänav (Kazandžijsko sokače), Niši kunagise basaari ala viimane allesjäänud tänav. Seal on tänapäeval palju kohvikuid ja traditsioonilisi taverne või kohvipoode kafanas, kus tunnevad end ühtviisi hästi nii turistid, üliõpilased kui ka kohalikud elanikud.
2005. aastal liitus Niš kohalike omavalitsuste võrgustikuga Energy Cities, mille eesmärk on toetada linnasid ja kodanikke üleminekul tulevikukindlale eluviisile. 2014. aastal võttis linn vastu linnapeade pakti säästva energia tegevuskava, mis on kohalike omavalitsuste võetud kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja võtta linnaarengus kasutusele säästvad ja tõhusad lahendused. Niš on ka üks kuuest TOMORROW projekti linnast, mis näitavad suunda üleminekul vähese süsinikuheitega vastupanuvõimeliste ja parema elukeskkonnaga linnade rajamisel. 2016. aastal toimus Nišis esimene rahvusvaheline linnaplaneerimise konverents, kus osalesid akadeemikud, teadlased ja linnapead, et leida lahendusi 21. sajandi linnade ees seisvatele probleemidele. Niš on kestlik linn, mis vaatab kindlalt tulevikku!
Kohalik tõmbenumber on kindlus, mille türklased ehitasid 18. sajandil (kuigi samas kohas on olnud kindlused juba Vana-Rooma ajast peale). See on suurepärane koht, kus veeta paar meeldivat tundi, imetledes ehituskunsti ja avastades kunstigaleriid, müügilette, restorane ja kohvikuid. Kindluses peetakse ka džässifestivali Nišville Music Festival, nii et kui sulle džäss meeldib, märgi see üritus oma kalendrisse.
Belgrad on üks vanimaid pidevalt asustatud linnu Euroopas. Linna ajalugu on olnud turbulentne. Seal on olnud keldid, roomlased, Bütsantsi impeerium, Frangi riik, Bulgaaria impeerium, Ungari Kuningriik, Osmani impeerium, Habsburgid jpt, enne kui Belgradist sai 1918. aastal Jugoslaavia pealinn. Linna pärast on peetud enam kui 115 sõda, linn on tehtud maatasa 44 korda, seda on pommitatud viis korda ja ümber piiratud liiga palju kordi, et neid üles lugeda. Külasta Ružica kirikut, kus näed Belgradi minevikust rääkivat kaunistust – kaks küünlajalga, mis on tehtud esimese maailmasõja aegsetest padrunikestadest, mõõkadest ja kahuriosadest.
Belgrad on uue Euroopa Bauhausiga eriti sobiv oma arhitektuuri tõttu, millel on huvitavaid brutalistlikke jooni, nagu materjalide, tekstuuri ja konstruktsiooni rõhutamine, sekka ka veidi kaunist juugendi ja uusbütsantsi mõju. Mõned silmatorkavad näited on astmelised, justkui legoklotsidest kokkupandud blokovi-kortermajad Novi Beogradi linnaosas, vana sidekeskus (Old Telephone Exchange), mis näib mööda tänavat triivivat, ja raketikujuline Avala torn. Belgradis on ka rohelised turud, näiteks Dorćol Platz, kus müüakse kestlikke saadusi, kasutatud riideid ja ringlussevõetud materjale.
Vaatamata oma rikkalikule ajaloole teeb Belgrad kõvasti tööd selle nimel, et moodsaks muutuda ja ehitada tulevikulinn, mis toimib kõigi jaoks. Belgrad ühines 2018. aastal Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga roheliste linnade võrgustikuga ning võttis endale kohustuse ehitada kestlik taristu ja võtta vastu rohelise linna tegevuskava.
Reykjavíkis, kus elab üle 65% Islandi elanikkonnast, on elav kultuuri- ja disainiskeene. Linna ümbritsevad maastikud, mis on nii imelised ja ebamaised, et hing jääb kinni, seega pole ime, et loodusel on Islandi kunstile suur mõju. Islandlaste loovus on laialt tuntud ja selle põhjuseks peetakse nende arenenud kultuuri ja looduslike materjalide nappust.
Islandi disain on julge, innovaatiline ja eksperimentaalne ning kajastab täielikult uue Euroopa Bauhausi tulevikkuvaatavat ja kestlikku vaimu. Islandi moetööstusel on uljas ja iselaadne stiil, mis põhineb ökoloogilisel pühendumusel. Seda on toetanud kuulsused nagu Björk (globaalne stiiliikoon) ning materjalid nagu kalanahk ja laavakivimööbel. Reykjavíkist on võrsunud väljapaistvad abstraktsed ja avangardsed kunstnikud Svavar Guðnason ja Nína Tryggvadóttir.
Külasta Reykjavíki linnamaastiku ikoonilist maamärki Harpa kontserdimaja. Merepiiril paiknev värvilistest klaasplokkidest fassaadiga hoone kavandati koostöös kunstniku Ólafur Elíassoniga. Harpa kontserdimaja võitis 2013. aastal Euroopa Liidu kaasaegse arhitektuuri auhinna, maineka Mies van der Rohe auhinna. Island osaleb uue Euroopa Bauhausi Põhjamaade süsinikuneutraalse labori projektis.
Kuigi Island ei ole just tuntud kui rannapuhkuse sihtkoht, siis mine ikkagi proovima Reykjavíki ligidal asuvat Nauthólsvíki, kus on kuldse liivaga tehisrand ja soojendusega bassein. Suvel on sissepääs tasuta ja muul aastaajal maksab umbes 5 eurot.
