Lääne-Balkan – mineviku õppetunnid rahuliku tuleviku nimel

Viimati uuendatud Teisipäev, 29/09/2020

ELi rahastatavate ajaloolise mälu projektidega aidatakse noortel õppida ajaloost, edendades Euroopa väärtusi Lääne-Balkani piirkonnas ja mujal, et sõda, genotsiidid ja totalitarism jääksid jäädavalt minevikku.

2020. aastal möödub 75 aastat Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest, kus natsid tapsid 1,1 miljonit inimest, kellest enamik olid juudid Euroopa eri paigust. Kokku kaotas holokaustis elu 6 miljonit juuti.

Ühtlasi möödub 25 aastat Srebrenica massimõrvast, mille käigus hukati enam kui 8 000 Bosnia moslemist meest ja poissi. Seda peetakse kohutavaimaks massimõrvaks pärast II maailmasõda. Jugoslaavia sõdades aastatel 1991–2001 hukkus rohkem kui 120 000 inimest, paljud neist naised, lapsed ja relvastamata tsiviilisikud. 

Kui mälestused tuhmuvad ja nende julmuste tunnistajad vananevad ja surevad, siis kuidas saaksime minevikust õppida ja tagada, et ajalugu ei korduks? 

Lääne-Balkani piirkonnas viib mitu organisatsiooni programmi „Kodanike Euroopa“ rahalise toetuse abil ellu ajaloolise mälu projekte, mis on suunatud eeskätt noortele ja õpetajatele. Need projektid on osa laiematest jõupingutustest rahu, stabiilsuse ja demokraatlike väärtuste edendamiseks ajal, mil piirkond liigub ELiga integreerumise suunas.

Allpool kirjeldatakse osa neist algatustest.

Sõjamälestused 

Jugoslaavia sõdade ajal oli Sarajevo linn peaaegu neli aastat relvajõudude piiramisrõngas. Sel ajal hukkus enam kui 5 400 tsiviilisikut, sageli snaipritules. 

Nüüd tegutseb Sarajevos ühendus Urban aktiivselt selle nimel, et suurendada noorte seas nii Bosnias kui ka mujal teadlikkust sõja ja totalitarismi mõjust igapäevaelule. 

Koostöös koolide ja partneritega Bosniast, Tšehhist, Itaaliast ja Rumeeniast koordineerib ühendus ELi rahastatavat projekti, mille raames saavad õpilased suhelda inimestega, kes on need rasked ajad üle elanud.

„Projekt põhineb inimestevahelisel suhtlusel,“ tõdeb koordinaator Haris Čalkić. 

Selleks et jõuda suurema sihtrühmani, produtseerib projektirühm dokumentaalfilmi sõja ja totalitarismi mõjust inimeste elule, intervjueerides inimesi, kes on need sündmused vahetult läbi elanud.

Võitlus romade diskrimineerimise vastu

Holokaustiohvrite seas oli ka arvukalt romasid. Paljudes Euroopa piirkondades kannatab see vähemusrühm endiselt diskrimineerimise all. 

Kratovo linnas Põhja-Makedoonias asutasid noored ühenduse Rroma SSN, mille eesmärk on vähendada allesjäänud lõhesid.

ELi toetuse abil korraldab ühendus koolituskursusi, vahetusprogramme ja teadusuuringuid. 

„Meie eesmärk on soodustada positiivseid väärtusi nii roma kui ka muudes kogukondades,“ selgitab projektijuht Mustafa Jakupov. „Kõik see on olnud võimalik tänu osalevate noorte tööle, entusiasmile ja usule meie eesmärkidesse.“ 

Sellega seoses tasub märkida, et ühenduse programmikoordinaator oli organisatsiooniga vabatahtlikuna liitudes vaid 17aastane.

„Usume noortesse ja sellesse, et nad suudavad maailma muuta, tagada rahu ja austada oma kogukondi,“ leiab Jakupov. „Soovime, et noored viiksid ellu oma ideid ja kujundaksid teadlikult oma tulevikku.“

Õpetajakoolitus

Õpetajatel on oluline roll noorte elus. Seda silmas pidades toob Pariisi holokausti memoriaalmuuseum – holokausti mälestustele pühendatud muuseum ning dokumentatsiooni- ja hariduskeskus – kokku õpetajaid Serbiast, Bosniast ja Horvaatiast, et omandada ajalooteadmisi, jagada kogemusi ja avameelselt arutada kohaliku ajalooga seotud delikaatseid küsimusi. 

„Nendest riikidest pärit inimesed mäletavad toimunut erinevalt,“ tõdeb memoriaalmuuseumi ELi rahastatava õpetajakoolitusprojekti koordineerija Bruno Boyer. „Minevikukonfliktid on kujundanud nende enesekuvandit, kuid holokausti mälestus on kõigil ühine, nii et seda saame kasutada lähtepunktina.“ 

Õpetajad jagavad oma seisukohti kolleegidega, kelle vanemad võisid võidelda nende vanematega. Boyeri arvates aitab see neil paremini mõista sõja absurdsust. 

Koolituse tulemusena on õpetajatel märksa lihtsam anda teadmisi minevikusündmustest edasi ka noortele.