Mis on kliimamuutused?

Viimati uuendatud Kolmapäev, 21/10/2020

Kliimamuutustest räägitakse kõikjal. Erakordselt soojad talved, kontrollimatud metsapõlengud ja oodatust kiiremini sulavad liustikud on kõik nähtused, mis tulenevad kliimamuutustest.

Viis põhiküsimust kliimamuutuste, nende põhjuste ja mõju kohta.

1. Mis on kliimamuutused?

Globaalsest soojenemisest tingitud kliimamuutuste põhjuseks on maakera ilmastiku tingimustes, näiteks temperatuuris, merevee tasemes ja sademetes toimuvad pikaajalised muutused. 

Maakera kliima on mitu korda pärast planeedi teket 4,5 miljardit aastat tagasi oluliselt muutunud. See on kõikunud soojaperioodide ja jääaja vahel; need tsüklid on alati kestnud kümneid tuhandeid või miljoneid aastaid. Viimase 150 aasta (tööstusajastu) jooksul on temperatuur tõusnud kiiremini kui mis tahes muul ajal.

2. Mis kliimamuutuseid põhjustab?

Kliimamuutuste peamiseks põhjuseks on fossiilkütuste, nagu nafta, söe ja maagaasi põletamine, mis paiskab atmosfääri kasvuhoonegaase. Muu inimtegevus, nagu põllumajandus ja metsade raadamine, aitab samuti nende levikule kaasa. Probleem seisneb selles, et need gaasid seovad atmosfääri soojust: seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. 

Ilma kasvuhooneefektita oleks planeedi keskmine temperatuur -18 °C. Kuid igapäevane inimtegevus maksimeerib seda mõju, põhjustades planeedi temperatuuri veelgi suurema tõusu. Hoolimata rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustest suureneb süsinikdioksiidi (CO₂) tase atmosfääris jätkuvalt, jõudes Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni andmetel 2019. aastal taas rekordilisele tasemele (peaaegu +150 % võrreldes 1750. aastaga). 

3. Milline on kliimamuutuste mõju?

Kliimamuutuste peamine mõju väljendub planeedi üldise temperatuuri tõusus, mis on võrreldes industrialiseerimiseelse perioodiga tõusnud 1,1°C võrra. 2010-2020 on kümnend, mil maailmas valitses erakordselt kõrge temperatuur ning 2019. aasta oli ajaloos teadaolevalt teiseks kuumem aasta. Kui praegune soojenemine jätkub, võib temperatuur käesoleva sajandi lõpuks tõusta 3-5°C, millel võib olla katastroofiline mõju. Viimase 10 000 aasta jooksul täheldatud temperatuuri tõus on olnud 5°C.

Temperatuuri tõus mõjutab jäämassi sulamist poolustel, mis omakorda põhjustab meretaseme tõusu, üleujutusi ja ohustab rannikukeskkonda. Kliimamuutused põhjustavad ka sagenevaid ja intensiivistuvaid äärmuslikke ilmastikunähtusi, nagu tormid, põuad, kuumalained ja metsatulekahjud. Need mustrid on piirkonniti väga erinevad ning mõned maailma piirkonnad on neist rohkem mõjutatud. 

4. Kuidas see inimesi mõjutab?

Ohus on meie tervis ja toiduga kindlustatus, seda eriti Aafrikas ja Aasias, kus noorte osakaal rahvastikus on maailma suurim. Vastavalt ÜRO Keskkonnaprogrammis (UNEP) märgitule seaks globaalne soojenemine 2 °C võrra alatoitumise ohtu üle poole Aafrika elanikkonnast. Maailma Terviseorganisatsioon on hoiatanud, et miljonite inimeste tervist võib hakata ohustama malaaria, vee kaudu levivate haiguste ja alatoitumuse sagenemine. See hakkaks mõjutama ka inimeste rännet ning suurendaks kliimapõgenike prognoositavat arvu. 

5. Kas me suudame kliimamuutused peatada?

Kui kliimamuutusi ei ole võimalik tagasi pöörata, saame leevendada nende mõju ja kohaneda nende tagajärgedega. Leevendusmeetmete eesmärk on vähendada atmosfääri paisatavate heitkoguste hulka, arendades näiteks puhast energiat ja suurendades metsaalasid. Radikaalseid muutusi on vaja sellistes olulistes valdkondades nagu transport, energeetika, tööstus, elamumajandus, jäätmekäitlus ja põllumajandus. 

Kliimamuutustega kohanemine tähendab nende mõjudeks valmistumist ja meie ühiskonna vastupidavamaks muutmist. See võib tähendada näiteks nappide veevarude tõhusamat kasutamist, põllumajandus- ja metsandustavade kohandamist ning selle tagamist, et hooned ja taristu suudavad vastu pidada tulevastele kliimatingimustele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele. 

Kliimamuutuste mõju on sageli tugevalt tuntav juba niigi haavatavates piirkondades ja elanikkonnarühmades. Kliimamuutustega võitlemine tähendab ka kõige haavatavamate aitamist ja edusammude tegemist muude üleilmsete probleemide lahendamisel, nagu võitlus vaesuse, ebavõrdsuse ja keskkonnaseisundi halvenemise vastu. Rahvusvahelised organisatsioonid, kodanikuühiskond ning üha enam noori nõuavad kliimamuutustega võitlemisel üleilmsete meetmete võtmist. EL tõstis kliimamuutuste teema oma poliitilise tegevuskava keskmesse Euroopa rohelise kokkuleppe näol, mida Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tutvustas 2019. aasta detsembris. Euroopa rohelise kokkuleppe peamine eesmärk on muuta Euroopa 2050. aastaks esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks.