Tehisintellekt: mida sa peaksid teadma!

Viimati uuendatud Neljapäev, 18/11/2021

Tänapäeva noored puutuvad tehisintellektiga kokku kõikjal. Mängides mänge, laadides alla rakendusi või kasutades sotsiaalmeediat, igal pool küsitakse isikuandmeid. Kuidas algoritmid neid andmeid kasutavad? Kas see teave, mida sa otsingumootoris või sotsiaalmeedias näed, on sama, mida teised kasutajad näevad? Kas kontrollid oma poliitilisi valikuid, tarbijakäitumist ja sotsiaalseid valikuid?

Mis on tehisintellekt?

Tehisintellekt (inglise keeles lühendatult „AI“) ei ole tulevikuteema, see ümbritseb meid juba praegu. Tehisintellekt on üldmõiste, millega tähistatakse tehnoloogiaid, mis võimaldavad masinatel või koodidel imiteerida inimmõistust.

Kui saadad sõbrale sõnumi, et saada kokku ja juua tass kohvi, ning su telefon saab sellest aru ja lisab sündmuse su kalendrisse, siis ongi tegevusse asunud tehisintellekt.

Tehisintellekt avab meie ühiskonnale hulgaliselt võimalusi mitmes valdkonnas, näiteks tervishoiu või transpordi alal või isegi kliimamuutuse kontekstis. Nimelt suudab tehisintellekt läbi töötada suure hulga andmeid ja tunda ära neis kajastuvaid mustreid. Seda saab kasutada optimeeritud lahenduste leidmiseks, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

Kust sai tehisintellekt alguse?

Tehisintellekti mõiste ei ole uus. Inimesed on isesõitvaid autosid ja inimestega suhtlevaid roboteid juba ammu ette kujutanud. Uuendaja Wolfgang von Kempelen avaldas 18. sajandil teose „The Turk“, kus ta kirjeldas malemängu harrastavat kunstlikult loodud automaati, kes suudab vastase võita ka kõige keerulisemates olukordades. Hiljem selgus, et automaati juhtis tegelikult inimene, kes varjas end malelaua all kapis. Isegi kui tegemist ei olnud tehisintellektiga, on see teos selge näide inimeste ammusest soovist ehitada arukaid masinaid.

Nüüdisaegse tehisintellekti ajalugu algas 1936. aastal, mil Alan Turing avaldas oma universaalse masina kontseptsiooni. Ent alles 1997. aastal sai tehisintellektist kollektiivse kujutlusvõime osa. Täpsemalt juhtus see siis, kui Deep Blue (malet mängiv arvuti) võitis males Garry Kasparovit. Seekord ei olnud see enam kunstlikult loodud automaat, mida juhtis inimene, vaid masin, mis sai iseseisvalt hakkama.

Tehisintellekt meie igapäevaelus

Tehisintellekt ei tähenda üksnes malemängu oskavaid arvuteid, see on midagi palju enamat. Võib olla on sul raske mõista, kui palju tehisintellekti sa igapäevaselt kasutad. 

Tehisintellektiga on tegemist näiteks siis, kui kasutad muusikat kuulates häälele reageerivat virtuaalassistenti või mobiiltelefoni kaamera portreerežiimi, mis paneb automaatselt õiged parameetrid. Samuti teed seda kasutajate harjumusi tuvastavaid algoritmipõhiseid muusikasoovitusi jälgides ja sihtkohta jõudmiseks kõige sobivamat marsruuti valides. Ka e-posti rämpsposti filtrid kasutavad tehisintellekti, mis teatud kirjad automaatselt rämpsposti hulka liigitab. Ja need on vaid mõned näited. Üks on selge, tehisintellekt ümbritseb meid kõikjal.

Tehisintellekt pakub palju võimalusi, näiteks on võimalik luua virtuaalassistente, kes aitavad inimestel täita paljusid erinevaid ülesandeid, leida paremaid raviviise või teha sotsiaalvõrgustikes kindlaks tarbijasuundumusi. Tehisintellekti kasutatakse ka turunduses, see võib kaasa tuua eetilisi probleeme, näiteks kui tehisintellekti kasutatakse poliitiliste valikute suunamiseks, nagu seda väidetavalt tegi USA parlamendivalimiste ja Brexiti hääletuse ajal Cambridge Analytica. Kõike seda arvesse võttes, on ääretult oluline
aru saada sellest, kuidas algoritmid toimivad.

Kuidas algoritmid toimivad?

Võtame näiteks sotsiaalmeedia. Algoritmid jälgivad inimeste käitumist ja harjumusi ning kasutavad neid selleks, et kujundada sõltuvusttekitavaid kogemusi. Tõepoolest, mida rohkem sa Facebookis, Instagramis või TikTokis aega veedad, seda rohkem raha need ettevõtted teenivad. See on reklaaminduse uus reaalsus. Üks probleem seisneb selles, et nii võivad kujuneda sõltuvust tekitavad käitumismustrid, kuid veelgi murettekitavam on see, et su tegevus paigutatakse ideoloogilisse filtrimulli.

Just, et hoida sind seotuna, pakuvad sotsiaalmeediakanalid sulle sisu, mis sulle tõenäoliselt meeldib, sest vastavad algoritmid on oma andmete põhjal seda järeldanud. Nii et kui hakkad oma veebilehitsejas vandenõuteooriaid otsima, hakkavad sotsiaalmeediakanalid pakkuma sulle vastavasisulisi postitusi. Peagi oled ümbritsetud artiklitega, mis kinnitavad neid veendumusi.

See käib nii sinu kui ka sind ümbritsevate inimeste kohta. Kas oled kunagi mõelnud, kas su telefon kuulab sind pealt? See juhtus Miaga, kui ta sõber küsis tema arvamust ühtede kingade kohta. Järgmisel päeval sai Mia täpselt samade kingade reklaami. Ta ei olnud neid kingi veebist vaadanud, seega tekkis tal küsimus, kas telefon kuulis teda. Mis tegelikult juhtus on see, et algoritm teadis (kas asukoha määramise põhjal või siis sama võrgu kasutamise tõttu), et ta oli oma sõbraga koos ning et sõber vaatas neid jalatseid internetist. Nii arvas algoritm, et see toode võib meeldida ka Miale, sest tal on sarnane profiil. Jällegi algoritm...

Kui saad aru, kuidas algoritme luuakse ja kuidas nad ühiskonda mõjutavad, on lootust, et sinust ja ka teistest noortest saavad nende tehnoloogiate kriitilised kasutajad. Sind võiks isegi motiveerida mõistmine, et ka sina saad meie tulevikku kujundada.

Mida saad teha oma andmete kaitsmiseks?

Ole kriitiline ja saa aru, et su elu veebis jäädvustub filtrimullis!

Anname sulle paar nõuannet isikuandmete kaitsmiseks.

• Kui võimalik, kasuta virtuaalset privaatvõrku! Lisaks tegeliku identiteedi varjamisele takistab see ka su veebitegevuse jälgimist internetiteenuse pakkuja poolt.
• Kasuta otsingu tegemisel anonüümset sirvimisrežiimi ja otsingumootoreid, kus puuduvad logid.
• Määra oma telefonis ära, kas rakendust saab jälgida.
• Kasuta oma veebilehitsejas mõnd privaatsust suurendavat seadistust, nii saad lõpetada veebisaidi kasutamise jälgimise.
• Kasuta oma arvutis alternatiivset, privaatsuspõhist veebilehitsejat.
• Lisaks võid kasutada veebilehitseja laiendust, mis kustutab automaatselt kolmandate isikute küpsised, kui lehekülje sulged (osa veebisaite ei toimi ilma küpsisteta).

Mida teeb EL?

Euroopa lähenemisviis tehisintellektile keskendub kahele valdkonnale: kuidas tagada tehisintellekti tipptase ja selle kasutamise usaldusväärsus. Euroopa Komisjon on käsitlenud tehisintellekti kasutamisel ilmnevaid ohtusid mitmetes õigusnormides. 2021. aasta aprillis avaldati tehisintellekti pakett, milles tehti ettepanek uute eeskirjade ja meetmete kohta, et muuta Euroopa usaldusväärse tehisintellekti üleilmseks keskuseks.

 

 

Erasmus+ toetab noorte osalemist digikirjaoskuse projektides!

Kas tahad teha oma sõpradega digivaldkonna projekti?

EL pakub rahastust projektidele, mille eesmärk on arendada noorte digi- ja meediapädevust (eelkõige kriitilist mõtlemist ning teabe hindamise ja sellega töötamise oskusi), et suurendada noorte vastupanuvõimet desinformatsioonile, valeuudistele ja propagandale ning nende suutlikkust osaleda demokraatlikus elus.

Osalemiseks peaksid sa kokku panema vähemalt neljast noorest (13–30aastased) koosneva rühma, kelle hulgas on üks vähemalt 18aastane juht, või kandideerima noorteorganisatsiooni (nt noortekeskus, vabaühendus, omavalitsuse) koosseisus.

Ühele projektile antav maksimaalne toetus on 60 000 eurot. Sellega võidakse katta nõustamise, kaasamistoetuse, reisimise ja muude ürituste korraldamisega seotud kulusid.

Tutvu Erasmus+ veebilehel võimalustega ja võta ühendust Erasmus+ riikliku bürooga, kes jagab täpsemat teavet.