Rändajate ja pagulaste olukord Euroopas

Viimati uuendatud Esmaspäev, 20/09/2021

Läbi aegade on inimesed liikunud ühest kohast teise. Iga päev üritavad rändajad ja pagulased jõuda ELi, et saada kaitset ja elada paremat elu.

Mõned kasutavad seaduslikke viise, teised seavad oma elu merel ohtu, et põgeneda poliitilise rõhumise, sõja, loodusõnnetuste ja vaesuse eest. Mida teeb EL rändekriisi lahendamiseks?

Mis vahe on pagulastel ja rändajatel?

Pagulased on inimesed, kes põgenevad relvakonfliktide või tagakiusamise eest. Neil on vastuvõtvas riigis pagulasseisund tulenevalt põhjendatud kartusest tagakiusamise ees, mis on seotud rassi, usu, kodakondsuse, poliitika või teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumisega. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti järgi oli maailmas 2018. aasta lõpus 25,9 miljonit pagulast. ELi miinimumnõuete direktiiv sisaldab suuniseid rahvusvahelise kaitse andmise kohta neile, kes seda vajavad. 

Varjupaigataotlejad on inimesed, kes väidavad, et nad on pagulased, kuid keda ei ole veel pagulasena tunnustatud. Praegu peavad nad taotlema kaitset esimeses ELi riigis, kuhu nad sisenevad. Nad saavad pagulasseisundi või muud liiki rahvusvahelise kaitse ainult pärast seda, kui riiklikud ametiasutused on teinud positiivse otsuse. See tähendab, et igat varjupaigataotlejat ei tunnustata pagulasena. 2018. aastal andsid ELi riigid kaitse peaaegu 333 400 varjupaigataotlejale.

Rändajad* seevastu üldiselt otsustavad liikuma hakata mitte otsese ohu või tagakiusamise tõttu, vaid peamiselt oma elu parandamise eesmärgil: et leida töökoht, omandada parem haridus, saada taas kokku oma perega. Pagulasi kaitseb rahvusvaheline õigus, täpsemalt 1951. aasta pagulasseisundi konventsioon. Rändajatega tegelevad riikide valitsused aga riigisiseste rändealaste õigusaktide alusel ja oma menetluste raames.

Vaata ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti videoid pagulaste ja rändajate erinevuste, riigisiseste põgenike ja pagulaste abistajate kohta.

Euroopas pagulaste ja rändajate integreerimise edendamine

Varjupaigapoliitika, piirikaitseprogrammide ja humanitaarabi kõrval toetab EL pagulaste integreerimist Euroopa ühiskonda, näiteks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu. 

Kuigi EL toetab tulemuslike integreerimisstrateegiate väljatöötamist, on kohapealne olukord liikmesriikides väga erinev. Mõnikord probleemid süvenevad, kui noored pagulased saavad 18aastaseks ja kaotavad üleöö tugivõrgustiku, millele nad varem toetusid. Peale selle on erinev see, kui palju on liikmesriikidel integratsioonivaldkonnas kogemusi. 

Rändajate olukord on samuti keeruline. Tõendid näitavad, et hariduse, töö ja põhiteenuste (näiteks tervishoid ja inimväärne eluase) kättesaadavuse osas on rändajate olukord ebaproportsionaalselt halb (selle kohta leiab lisainfot 2015. aasta ELi noortearuande kaasatust käsitlevast jaost).

Ajal, mil diskrimineerimine, eelarvamused, rassism ja ksenofoobia on tõusuteel, kehtib õiguslik, moraalne ja majanduslik kohustus kaitsta ELi põhiõigusi, väärtusi ja vabadusi ning töötada sidusama ühiskonna nimel.

Aga rändetaustaga noored?

Rändetaustaga õppuritel on sageli raske kohaneda uue õpikeskkonnaga. Kõigi noorte, sealhulgas rändetaustaga inimeste sotsiaalne kaasamine on ELi noortestrateegia (2019–2027) prioriteet.

Alates 2016. aastast on Euroopa Komisjon toetanud ELi liikmesriike nende püüdlustes integreerida rändajaid oma haridus- ja koolitussüsteemidesse – alusharidusest ja lapsehoiust kõrghariduseni. Komisjoni kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskavas määrati kindlaks kolm peamist haridusvaldkonna prioriteeti:

• integreerida hiljuti saabunud rändajad võimalik varakult tavahariduse struktuuridesse;
• hoida ära rändajate kehva haridusalast edasijõudmist;
• vältida sotsiaalset tõrjutust ja edendada kultuuridevahelist dialoogi.

Erasmus+ programmi kaudu rahastatakse projekte ja muid meetmeid rändajate integreerimiseks kõigis haridus- ja koolitusvaldkondades. Strateegiliste partnerluste eesmärk on arendada välja innovatiivsed õpetamistavad ja edendada riikidevahelist koostööd. Erasmus+ kaudu toetatakse ka kõrghariduse suutlikkuse suurendamist partnerriikides, mis on rände tagajärgedest eriti tugevalt mõjutatud. 

Lisaks kaasrahastab EL rändajate hariduse võrgustikku SIRIUS, mis toetab rändetaustaga laste ja noorte haridust riikliku ja rahvusvahelise tasandi strateegiliste meetmete kaudu. 

Komisjon on andnud üle 100 000 pagulasele ja hiljuti saabunud rändajale juurdepääsu veebipõhisele keeletoele. See on tasuta keeleõppeplatvorm internetis, mis aitab inimestel vastuvõtva riigi ühiskonda integreeruda.

Mida saab teha, et toetada rändajate ja pagulaste kaasamist?

Oma panuse saab anda mitmel moel. Alustuseks tutvuge dokumendiga „The contribution of youth work in the context of migration and refugee matters“, kust leiab teavet kättesaadavate rahastamisvõimaluste kohta. 
Lisaks pakub Euroopa Noortefoorum häid võimalusi selles valdkonnas mõtestatud panuse andmiseks. 
Võite osaleda kohalikes algatustes, toetada rassismivastaseid kampaaniaid, nagu maailma pagulaste päev 20. juunil ja vaenukõnevastane kampaania, või lihtsalt olla teiste suhtes avatud. 

Kui kuulute noorteorganisatsiooni või soovite ühineda projektiga, mis edendab kultuuridevahelist mõistmist, solidaarsust ja osavõttu, siis EL pakub mitmesuguseid rahastamisvõimalusi. Siin on mõned näited.

• Erasmus+ annab mitmesuguseid toetusi õpirändeprojektidele. Võite näiteks korraldada noortevahetuse, mis hõlmab töötamist pagulaste või rändajatega, või selles osaleda. Erasmus+ spordiprogramm toetab kohalikke spordiprojekte, mis keskenduvad pagulaste integreerimisele („Sport kui pagulaste integratsiooni- ja sotsiaalse kaasamise vahend“). Parimatele projektidele antakse ka igal aastal auhindu (#BeInclusive EU Sport Awards). Kui soovite lisainfot selle kohta, kuidas teie organisatsioon saab osaleda, võtke ühendust oma riigi riikliku bürooga.
   
• Euroopa Nõukogu Euroopa Noortefond pakub samuti rahalisi vahendeid kohalikele, riiklikele ja Euroopa noorteorganisatsioonidele. See toetab kõike alates inimõigusi käsitlevatest kohalikest haridusmeetmetest ja diskrimineerimiskeeluga seotud teadlikkuse suurendamise meetmetest kuni Euroopa projektideni, mis käsitlevad noorte pagulastega tegelevate noorteorganisatsioonide kaasamist, osalemist ja koolitamist.
   
• ELi programmiga „Loov Euroopa“ toetatakse projekte, mis edendavad sotsiaalset kaasatust, integratsiooni, kultuuridevahelist dialoogi ning võitlust ksenofoobia ja eelarvamuste vastu. Kultuur võib anda pagulastele ja rändajatele võimaluse olemasolevate kogukondadega kohtuda ja suhelda ning nende osaks saada.
   
• Euroopa solidaarsuskorpuse kaudu saavad noored töötada vabatahtlikuna või osaleda solidaartegevuses ning/või luua oma riigis või välismaal solidaarsusprojekte. Euroopa solidaarsuskorpuse tegevused kestavad 2–12 kuud. Üldjuhul toimuvad need mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis.

* Terminit „rändaja“ ümbritseb ebaselgus, sellel ei ole õigusjõudu. Rahvusvahelisel tasandil ei ole ühtki üldiselt aktsepteeritud rändaja määratlust. Selle kohta võib lugeda Euroopa rändevõrgustiku sõnastikust, mis asub siin.