Hamburgi linnas Saksamaal on palju teha ja avastada, seepärast on see täiuslik peatus sinu DiscoverEU reisil. Kas teadsid, et siin on rohkem sildu kui mistahes muus Euroopa linnas? Korralda sõpradega võistlus, et leida võimalikult palju sildu ja lisapunktid saab see, kes leiab linnast vanima silla, mis on ehitatud juba 1633. aastal! 2011. aastal oli Põhja-Saksamaa suurlinn Hamburg Euroopa roheline pealinn. Linnas on selle tiitli saavutamiseks võetud kasutusele taastuvad energiaallikad ning linna ametiasutustes on keelatud kasutada plastpudeleid ja ühekordselt kasutatavaid kohvitopse. Juba 2034. aastaks on kavas muuta kesklinn autovabaks ning lubada sinna üksnes jalgrattureid ja jalakäijaid.
Üks keskkonnahoidliku elu ja ringmajanduse eesmärke on leida vanadele asjadele uus kasutusviis. Poznań on üks Poola vanimaid linnu ja siin on ajalooliste kindlustustega toimitud just niimoodi. Poznańi kindlustusrajatised (Fortyfikacje w Poznaniu) on ehitatud 19. sajandil, osa neist paikneb linna keskel ja osa ringjalt ümber linna. Rajatisi säilitatakse ELi Natura 2000 programmi raames, sest need on väärtuslikud elupaigad paljudele kaitsealustele nahkhiireliikidele.
Olsztyn on üks Poola varjatud aaretest, mille eripära on punastest tellistest gooti stiilis hooned. Kunagisest Mikołaj Koperniku kodulinnast lõunas asub Napiwodzko-Ramucka mets, see on looduskaitseala, mis kuulub ELi Natura 2000 võrgustikku. Metsas elab palju kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas jäälinnud, väike-konnakotkad ja kassikakud. Kas suudad mõne neist üles leida?
Kaunasest, Leedu ajaloolisest linnast idas asuv veehoidla on ELi Natura 2000 kaitseala. Veehoidla ja selle ümbrus on koduks putuka-, kala- ja nahkhiireliikidele ning saarmastele. Lisaks asub siin Kaunase hüdroelektrijaam, mis varustab linna rohelise taastuvenergiaga. Pažaislise poolsaare rannad sobivad ujumiseks ning kaugemal lõunas on veehoidla kallastel Duobakalnise ja Samylai piirkonnas suurepärased telkimiskohad. Seega paki kaasa ujumisrõivad ja telk ning naudi Leedu kaunist loodust.
Uusklassitsistlike kirikutega ja põneva minevikuga Leedu pealinn Vilnius peaks kindlasti olema sinu külastatavate linnade nimekirjas. Vilnius on üks 15 linnast, kes panid aluse Euroopa rohelise pealinna auhinnale. Pargid, aiad, puistud ja metsad hõlmavad 46 % linna pindalast. Kõige rohkem teatakse ehk Kalnai parki, kus asub Kolme Risti mägi. See on rahvussümbol, seega saad mäele tõustes imetleda linna panoraami ja ühtlasi tutvuda ka Leedu kultuuripärandiga. Selleks et ringmajandust paremini korraldada, on Vilniusesse ehitatud elektrijaamad, kus elektrienergiat toodetakse olmejäätmetest.
Läti kuurortlinn Jūrmala asub Läänemere, täpsemalt Liivi lahe kaldal. Siin paikneb ka Kemeri rahvuspark, kus on sood ja rabad ning leidub mitmeid haruldasi hanede, öökullide ja vesilike liike. Elurikkuse säilitamise jaoks oluline kaitseala, mis kuulub ELi Natura 2000 võrgustikku, väärib külastust, kui soovid näha Lätis elavaid loomi nende looduslikus elupaigas.
Soome lahe rannikul paiknev Eesti pealinn Tallinn on tuntud oma keskaegse linnamüüri ja kauni vanalinna poolest. Tallinn kandis 2019. ja 2022. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitlit ning viimastel aastatel on rasketööstusettevõtted linnast lahkunud. Linna ümbruse järve- ja mererandades hiljuti võetud meetmed on võimaldanud suplusvee kvaliteeti parandada ja paljudes randades lehvib sinilipp. Lisaks on ühistransport linnaelanikele tasuta. Buss nr 1A kulgeb linna kirdeosas mööda rannikut, seega hüppa bussi ja testi ise merevee kvaliteeti!
Saunad, värske kala ja Põhjamaade köök ning ainulaadne arhitektuuristiilide segu – Helsingis on palju huvipakkuvat. Linn on võtnud kohustuse saada 2035. aastaks CO2-neutraalseks. Sellesse kohustusse suhtutakse täie tõsidusega. Juba 2014. aastal tehtud uuringust selgus, et kolm neljandikku Soome pealinnas tehtud sõitudest olid keskkonnasõbralikud. Anna sinagi oma panus! Rendi ratas ja sõida mandrilt silda mööda Seurasaari saarele, et see risti ja põiki läbi uurida. Sellel metsaga kaetud saarel asub Seurasaari vabaõhumuuseum, kus säilitatakse ja kuhu on ümber paigutatud vanu hooneid kogu riigist, et anda ülevaade Soome vanema aja elu-olust.
Vesijärvi järve puhastamise eest anti Lahti linnale 2021. aastal Euroopa rohelise pealinna tiitel. Lõuna-Soomes, tiheda metsaga kaetud piirkonnas paiknev Lahti on seadnud eesmärgiks saada 2025. aastaks CO2-neutraalseks linnaks ning lisaks saavutada 2050. aastaks ka täielikult jäätmevaba ringmajandus. DiscoverEU reisipassiga noored leiavad Vesijärvi ääres mitmesugust huvitavat tegevust, näiteks võib ette võtta kanuusõidu üle järve või imetleda muusikalist purskkaevu järve lõunakaldal.
