Naiste õigused: kas sooline võrdõiguslikkus Euroopas on teoks saanud?

Viimati uuendatud Teisipäev, 07/09/2021

Suhtumine võrdõiguslikkusesse on muutumas, ent isegi tänapäeva noorem põlvkond ei ole soostereotüüpide ja -erinevuste eest kaitstud. Tänapäeval püsib naiste ja meeste vaheline ebavõrdsus, seda eelkõige tööturul.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid. EL on teinud viimastel aastakümnetel soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas märkimisväärseid edusamme. Sooline ebavõrdsus on siiski säilinud paljudes valdkondades ning tööturul on naised endiselt üleesindatud väikesepalgalistes majandussektorites ja alaesindatud otsustustasandi ametikohtadel. 

Euroopa Komisjon on seadnud soolise võrdõiguslikkuse oma poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale ning võttis hiljuti vastu ambitsioonika soolise võrdõiguslikkuse strateegia (2020-2025), mille eesmärk on saavutada sooliselt võrdne Euroopa. Allpool on esitatud mõned probleemid, millega naised silmitsi seisavad, kuid loomulikult on selliseid probleeme rohkem.

Milline on olukord ja mida EL selles valdkonnas ette võtab?

ELi soolise võrdõiguslikkuse meetmed on integreeritud erinevatesse poliitikavaldkondadesse ja nende eesmärk on tagada võrdsed õigused, st võrdõiguslikkus otsuste tegemisel ning soolise vägivalla ja soolise palgalõhe väljajuurimine. Siin on esitatud mõned olulised statistilised andmed olukorra ja seotud ELi meetmete kohta.

Võrdne töötasu

Naised teenivad Euroopa Liidus (EL 27) keskmiselt 16% vähem kui mehed, seejuures on riikide vahel suured erinevused. EL tõstab olukorrast teadlikkust 4. novembril toimuva Euroopa Komisjoni iga-aastase võrdse palga päeva kampaaniaga ning võtab vastu mitmesuguseid õigusakte, mis käsitlevad näiteks õigust töö- ja eraelu tasakaalule. 

Haridus ja teadus

Sooline ebavõrdsus hariduses püsib näiteks õppeainete eelistuste osas. Naistel on suurema tõenäosusega kõrghariduskraad, ent nad on endiselt üleesindatud õppevaldkondades, mis on seotud naiste traditsiooniliste rollidega, nagu hoolekanne, ning alaesindatud teaduses ja inseneriteadustes. 

Seepärast annab EL välja ELi naisnovaatorite auhinda ning toetab rahvusvahelist „Naised ja tüdrukud teaduses“ päeva. Sooline võrdõiguslikkus on valdkonnaülene küsimus ka ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogrammis Horisont 2020. 

Vägivald 

ELis on 33% naistest kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda! 

ELi eesmärk on võidelda soolise vägivalla vastu ohvrite õigusi käsitlevate õigusaktide ja praktiliste meetmete abil kooskõlas Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga.

Juhtimine

Lisaks on naised vähem esindatud juhtivatel ametikohtadel näiteks: poliitikas, majanduses, teaduses ja teadusuuringutes. Ainult 7,5% äriühingute nõukogude esimeestest ja 7,7% tegevjuhtidest on naised (vt teabelehte ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025 kohta)! 

Euroopa Liit on võtnud kohustuse olla teerajajaks. ELi volinike kolleegium, mida juhib komisjoni esimene naispresident Ursula von der Leyen, on esimest korda ajaloos lähedal soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele. 

Kuidas mõõdab EL tehtud edusamme?

ELi kodanikel on soolise ebavõrdsuse vastu võitlemiseks palju võimalusi. Protsessi esimeseks etapiks on probleemi kindlakstegemine, selleks annab ELi ja selle liikmesriikide kohta teavet Eurostat. 

Kui teave on kokku kogutud, võivad asutused nagu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut hakata läbimõelduma poliitika abil toetama meeste ja naiste võrdseid võimalusi. Komisjon avaldab soolise võrdõiguslikkuse indeksi, mis mõõdab soolise võrdõiguslikkuse keerukat kontseptsiooni ning aitab jälgida aja jooksul ELis soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel tehtud edusamme. 

ELi liikmesriikide vastastikuse õppe programm on parandanud soolise ebavõrdsuse vastaste meetmete jagamist. Šveits, Saksamaa ja Austria kasutavad soolise võrdõiguslikkusega seotud küsimuste kohta teadlikkuse suurendamiseks uuenduslikke vahendeid, näiteks palgakalkulaatorid. 

Samuti teeb EL tihedat koostööd liikmesriikide soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevate asutuste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, nagu Euroopa naiste surverühm. 

Vajad abi? 

Kas oled kunagi tundnud, et sinu sugu on sind töö leidmisel takistanud? Või oled kogenud, et kedagi on tema soo tõttu ebaõiglaselt koheldud? Võta ühendust oma liikmesriigi soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegeleva asutusega ja uuri, kuidas saab ELi õigus sind sinu juhtumi puhul toetada.