Brno on kirjandusmaailma tulipunkt. Siin on sündinud Bohumil Hrabal ja Milan Kundera, kes on kaks kõige kuulsamat Tšehhi kirjanikku. Kord aastas korraldab tuntud kirjastus Větrné Mlýny kirjandusfestivali Authors’ Reading Month, mis on suurim Kesk-Euroopas. Brno uusrenessansi stiilis muinasjutulised lossid väärivad kindlasti tähelepanu. Brno on ka üks viiest Euroopa linnast, kus asuvad Werkbundi hooned. See oli aastate 1927–1932 teedrajav modernistlik elamuehitus, mille eesmärgiks oli pakkuda pärast I maailmasõda kvaliteetseid ja odavaid kodusid. Werkbundi hooned on kultuuriliselt väga olulised ja pälvisid ühiselt Euroopa kultuuripärandi märgise. Brnos tasub külastada vana raekoda ja minna üles selle 63-meetrisesse torni, et nautida pilkupüüdvat vaadet ajaloolisele südalinnale.
Praha on tšehhi kultuuri süda ja kirjandusparadiis, kus on ligikaudu 200 raamatupoodi ja 20 kirjanduskohvikut. Praha nimetati 2004. aastal UNESCO kirjanduslinnaks ning selleks oli ka põhjust, kuna kirjandust tunnustatakse seal laialdaselt alates Praha kirjanike festivalist kuni Praha mikrofestivalini välja. Linna rikkalik arhitektuuripärand on igal pool näha. Praha ajalooline kesklinn on alates 1992. aastast lisatud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Modernistliku arhitektuuri näiteks on Werkbundi hooned, rahvusülene projekt, millele on omistatud Euroopa kultuuripärandi märgis. Sarnaselt Brnos ja Wrocławis paiknevate Werkbundi hoonetega oli ka siin pärast I maailmasõda eesmärgiks pakkuda kvaliteetset ja taskukohast eluaset. Absoluutselt kohustuslik on külastada Praha kindlust ja samuti tuleb teha jalutuskäik alla Karli sillale.
Vahetult üle Tšehhi piiri asub Wrocław, saja silla linn. Wrocław ei ole kirjandusmaailmas tundmatu koht. 2016. aastal nimetati Wrocław Euroopa kultuuripealinnaks ja UNESCO maailma raamatupealinnaks ning 2019. aastal UNESCO kirjanduslinnaks. Kõik see annab tunnistust linna elavast kirjandustraditsioonist. Nagu Brno ja Praha on ka Wrocław üks neist viiest linnast, milles on Euroopa kultuuripärandi märgise saanud Werkbundi hooned. See on oluline koht, kus arendati modernistlikku elamuarhitektuuri.
Wrocławis olles tasub minna raamatupoodi (neid on seal tervelt 60) või külastada Wrocławi kirjandusmaja, kus sageli korraldatakse igasuguseid kirjandusüritusi alates luuleõhtutest ja lõpetades raamatuesitlustega. Suvel Wrocławisse sattudes mine mõnele festivalile, näiteks peetakse seal rahvusvahelist lühijuttude festivali.
Kraków on Poola suuruselt teine linn. Selle vanalinn, sealhulgas Waweli kuningaloss, oli esimene koht, mis kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kazimierzi linnaosa, kus kunagi oli koguni 90 sünagoogi, on nüüd juudi kultuuripärandi tippkoht, kus igal aastal peetakse juudi kultuuri festivali. Krakow sai 2012. aastal puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhinna raames teise koha pingutuste eest parandada juurdepääsetavust linnas, kus on palju raskesti ligipääsetavaid ajaloolisi ja kultuuriliselt märgilisi tänavaid, hooneid ja mälestisi. Kirjanduse poole pealt tuleb ära märkida Krakówi projekt Read PL!. See on e-raamatute platvorm, mis propageerib lugemist, võimaldades tasuta juurdepääsu kõige menukamate raamatute e-väljaannetele ja e-uustrükkidele. 2013. aastal nimetati Kraków UNESCO kirjanduslinnaks ja seal loodi mitu kirjandusteekonda, mis olid pühendatud kuulsatele kirjanikele nagu Stanisław Lem ja Joseph Conrad.
Slovakkia loodeosas, Tšehhi ja Poola piiride lähedal asub Žilina – linn, kus kirjanduslik tähtsus on läbi põimunud ajaloolise tähtsusega. Sealne pärl on Žilinská Kniha (Žilina seaduseraamat), keskaegne ajalooürik aastast 1387, mis sisaldab vanimat teadaolevat slovakikeelset üleskirjutust. Mai ja juuni on parimad kuud Žilina külastamiseks, sest sel ajal toimub seal vanalinna festival, mis on Slovakkia suurim kultuuriüritus. Festivalil näidatakse mitmesugust rahvakunsti ja pakutakse kõikvõimalikku muusikat alates džässist kuni popi ja rokini välja.
Košice on Slovakkia suuruselt teine linn ja 2013. aasta Euroopa kultuuripealinn. Linna hästisäilinud ajalooline keskus on riigi suurim ja seal on palju kaitsealuseid ehitisi, peamiselt renessansi ja baroki ajastust. Košice kolm suurt kunstikeskust (Kulturpark, Kunsthalle ja Amphitheatre) pakuvad kõike alates kujutavast kunstist kuni teatrietendusteni. Linna kirjandustraditsioonid on seotud tema kuulsa elanikuga. Nimelt elas seal sel ajal, kui Košice kuulus Austria-Ungari keisririigi alla, tuntud kirjanik Sándor Márai.
Ungari ülikoolilinn Debrecen on ka looduse poolest oluline koht. Linn paikneb suure Ungari tasandiku põhjaosas ja sealne Nagyerdő parkmets on rahulik paik, kus on metsa, metsateid, välikunsti ja jalgrattateid. Debreceni kirik on Ungari suurim protestantlik kirik ja see on nii arhitektuuriline meistriteos kui ka rahvusliku uhkuse sümbol. Debrecenis on elanud mitu Ungari kõige suuremat kirjanikku nagu Magda Szabó, kõige enam tõlgitud Ungari kirjanik, ja rahvuslik suurpoeet Sándor Petőfi.
Veszprém on võibolla vähem tuntud kui Ungari pealinn Budapest, kuid see on peidus pärl, millel on pakkuda palju kultuuri. Linn, mis oli 2023. aasta Euroopa kultuuripealinn, kiirgab külluslikku kultuurienergiat. Seda on näha linna eesmärgis muuta kultuur kestlikuks, uuenduslikuks ja kaasavaks. Veszprémile anti 2019. aastal UNESCO muusikalinna auhind. Seal toimub arvukalt maailmakuulsaid muusikaüritusi, näiteks VeszprémFest ja Aueri viiulifestival. Veszprémist sõida kindlasti rongiga lähedalasuva Balatoni järve äärde, kus on 20. sajandi kuulsaima Ungari luuletaja József Attila memoriaalmuuseum.
