Kui vanalt saab valimistel hääletada?

Viimati uuendatud Esmaspäev, 02/05/2022

Vabadel ja demokraatlikel valimistel hääletamine on kodanikuõigus, mis annab võimaluse valida oma esindajad, kes vastutavad kogu ühiskonda mõjutavate avalike küsimuste lahendamise eest. Seepärast on väga tähtis seda õigust kasutada, et otsustada oma ühiskonnamudeli üle, teha oma valik ja vastutada selle mudeli rakendamiseks vajalike meetmete võtmise eest. Kui vanalt saab valimistel hääletada? See on riigiti erinev, uuri järele!

Hetkeseis Euroopas

Kui paljudes ELi riikides on alla 18aastastel õigus valimistel hääletada? Kas oskad ära arvata? Euroopa Liidu 20, 15, 8 liikmesriigis? Mis riigid need võiksid olla?

Õige vastus on palju väiksem! Praegu on ainult Austria (ta oli kõige esimene!) ning Malta ja Belgia andnud 16 ja 17aastastele õiguse hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. Riikide parlamendivalimistel saavad noored hääletada ainult Austrias ja Kreekas (17-aastased). Kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi valimistel järgitakse erinevaid valimiseeskirju.

Samas tuleks meeles pidada ka asjaolu, et mõnes ELi riigis (Belgia, Bulgaaria, Küpros, Kreeka ja Luksemburg) on Euroopa Parlamendi valimistel hääletamine kohustuslik. Võib õigustatult eeldada, et nimetatud riikides on valimisaktiivsus suurem kui seal, kus saab ise otsustada, kas hääletada või mitte. On üllatav tõdeda, et lähenemisviis on ajaga nii palju muutunud. Alles mitte väga ammu võitlesid inimesed selle eest, et saada hääleõigus... ja nüüd on hääletamine mõnes riigis kohustuslik.

Arvamus, et noori poliitika ei huvita, ei pea tegelikult paika. Noored on olnud esirinnas ja nõudnud jõuliselt soolise võrdõiguslikkuse tagamist, kliimamuutuste vastaste meetmete rakendamist ning tasustamata praktika keelamist. Poliitiline tegevus on aja jooksul arenenud ning noored on oma osalemist ja sõnumi edastamist kohandanud, et nende nõudmised kajastaksid seda, mida nad soovivad ühiskonnas saavutada. 

Vaatamata sellele, et poliitikakujundajatega suhtlemiseks on olemas ka muud kodanikuaktiivsuse viise, nagu noorteliikumine, veebiaktivism, vabatahtlik tegevus, osalemine Euroopa kodanikualgatuses või ELi noortedialoogis, on hääleõiguse andmine võimas sõnum, millega kinnitada noortele, et nende hääl on oluline ning poliitikud kuulavad neid ja arvestavad nendega.https://europa.eu/youth/get-involved/civic-engagement/online-activism_et 

Mille üle arutelu käib? Vaagime plusse ja miinuseid.

Vastuargumendid hääletamisvanuse alandamiseks ja alla 18 aastastele hääleõiguse andmiseks tuginevad teaduslikule väitele, et aju neuroloogiline areng ei ole selles vanuses veel lõpule jõudnud, inimene alles areneb ja küpseb. Lisaks väidavad mõned, et noortel puudub piisav teave meetmete ja otsuste kohta, mida nad saavad oma häältega mõjutada. 

Tänapäeva noorte oskust kasutada suurepäraselt sotsiaalmeediat ja uusi tehnoloogiaid võiks täiendada kodanikuharidusega, et tagada neile vajalikud vahendid ja ressursid mõistmaks, kuidas poliitika toimib ja milline on noorte roll.

16aastastele noortele valimisõiguse andmist pooldavate argumentide kohaselt, võib valimisõiguse andmine aidata luua ja tugevdada demokraatlikku harjumust, mis vähendaks hääletamisest hoidumise määra, kui noortest on saanud täiskasvanud. Seega on noortele valimisõiguse andmine kasulik valimisprotsessi jaoks üldiselt, sest sellega ärgitatakse kodanikuaktiivsust ja demokraatias osalemist juba varases eas. Lisaks on paljudes riikides seadusega lubatud 16aastastel töötada. Seega käivad ka alla 18aastased tööl ja maksavad makse ning neil peaks olema õigus otsustada, kuidas nende maksuraha kulutatakse. 

Noortele valimisõiguse andmine oleks loogiline ja kooskõlas muude, juba olemasolevate õigustega, mis tavaliselt saadakse 16aastaselt, nagu mootorratta juhtimise õigus või õigus teha noort mõjutavate meditsiiniliste küsimuste korral otsuseid ilma vanemate nõusolekuta.

Edasised sammud

Kogu ajaloo jooksul on olnud suundumus langetada valimistel hääletamiseks vajalikku vanust. EL soovib kaasata noori valimistesse nii palju kui võimalik. Euroopa Parlament saavutas 2022. aasta märtsis ELi valimiste suhtes kompromissi, mille kohaselt alandati valimisõiguslikku vanust 16-le aastale kõigis ELi liikmesriikides, kui liikmesriigid ei otsusta teisiti. 

Programmi „Erasmus+“ rahastatud projektide kaudu, nagu projekt „Noorte jõustamine Euroopas“, soovib Euroopa Komisjon anda uut hoogu Euroopa demokraatiale ja kaasata uusi põlvkondi võimalikult kiiresti valimisprotsessi. 

Esimese sammuna on Euroopa Nõukogu asunud edendama valimisõigusliku vanuse alandamist, et 16aastased saaksid valida kohalikel ja piirkondlikel valimistel. 

Ja sina? Kas tunned, et oled valmis hääletama? Või eelistad muid viise, et olla aktiivne kodanik?

Kuulake Eurodeski võrgustikus osaleva Mireia Pla Mateu intervjuud Euroopa Noortefoorumi juhatuse liikme Nicolai Boyseniga, kes selgitab, miks on hääletamisvanuse alandamine tema arvates oluline.