Noored kutsuvad üles võtma kogu Euroopas kliimameetmeid

Viimati uuendatud Teisipäev, 28/09/2021

<p>Viimane aastakümme oli ajaloo kõige soojem ja tuhanded noored kutsuvad üles võtma kogu maailmas kohe kliimameetmeid.</p>

See ülemaailmne liikumine kutsub õpilasi kogu maailmas üles avaldama reedeti meelt, kasutades motot #FridaysForFuture. Kõik algas siis, kui 15-aastane Greta Thunberg avaldas 2018. aasta augustis Rootsi parlamendi ees meelt rangemate kliimameetmete nõudmiseks. See liikumine hakkas üha rohkem üle kogu maailma levima. Pärast seda on Greta saanud tuntuks kogu maailmas, ta esitati Nobeli rahupreemia kandidaadiks 2019. ja 2020. aastal ning nimetati ajakirja Time 2019. aasta isikuks.

Meeleavaldajad on maailma liidritele esitanud muu hulgas nõude järgida Pariisi kokkulepet, mis on esimene ülemaailmne õiguslikult siduv kliimakokkulepe, mille 195 riiki allkirjastasid 2015. aastal. Selle peamine eesmärk on hoida ülemaailmne keskmine temperatuuri tõus alla 2 ºC võrreldes tööstuseelse ajastuga ning teha jõupingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni.

Noorte kliimameeleavaldus Brüsselis koos Greta Thunbergiga (Brüssel, 21.2.2019)

Noorte nõudmised 

Noored näevad, kuidas kõikjal maailmas algab üks keskkonnakriis teise järel ning enamikel meeleavaldustel esitatakse ülemaailmseid ja kohalikke nõudmisi. Noored keskkonnaaktivistid ei ole rahul sellega, et pole tehtud piisavalt muudatusi, kuigi teadlased on meid korduvalt hoiatanud, et jõuame kliima jaoks varsti pöördumatu olukorrani. 

„Ja miks peaksin õppima tulevikuks, mida ei pruugi enam tullagi, kui keegi selle tuleviku päästmiseks midagi ei tee? Ja mis mõte on faktide õppimisel, kui olulisemad faktid ei tähenda meie ühiskonnale ilmselgelt midagi?“ Greta Thunberg

Hiljutises uuringus nimetasid noored keskkonnakaitset ja kliimamuutuste vastast võitlust Euroopa Liidu ühe peamise prioriteedina (Eurobarometer 478). ELi kodanikud on väga mures kliimamuutuste pärast ja toetavad kliimameetmeid (Eurobaromeetri uuring kliimamuutuste kohta).

Mida noored soovivad? Paljud kliimaliikumises osalevad noored nõuavad kliimakriisiga toimetulekuks radikaalsete muudatuste tegemist, näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise meetmete hoogustamine, fossiilkütustesse investeerimise peatamine, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine ja ökosüsteemide taastamine.

Need meeleavaldused näitavad selgelt, et aktiivsetel noortel on oluline roll nii Euroopas kui ka mujal. Noored juhivad muutusi oma kogukondades ja kutsuvad täiskasvanuid üles täitma noorte tuleviku päästmiseks oma kohustusi.

Kuidas saab Euroopa Liit aktiivseid noori toetada?

Kliimameetmed on Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes. Tegemist on ambitsioonikate meetmetega, mis ulatuvad heitkoguste vähendamisest kuni tipptasemel teadusuuringutesse ja uuendustesse investeerimise ning Euroopa looduskeskkonna säilitamiseni. 

EL ja selle liikmesriigid osalevad ÜRO kliimakonventsiooni raames kliimamuutuste vastu võitlemiseks tehtavates rahvusvahelistes jõupingutustes. 

Lisaks sellele poliitilisele tegevusele pakub EL noortele ja noorteorganisatsioonidele mitmesuguseid rahastamisvõimalusi. Kuigi toetusprogrammid on laiemad kui üksnes kliimamuutused, on võimalik selles valdkonnas projekte ellu viia.

• Euroopa solidaarsuskorpus: vabatahtlikul tegevusel põhinev algatus, mis võimaldab noortel anda praktilise panuse mitmesugustesse valdkondadesse, sealhulgas keskkonnakaitsesse. Algatuses saavad osaleda 17–30-aastased noored.
• Erasmus+ noortevahetused: võimaldavad eri riikidest pärit 13-30-aastaste noorte rühmadel kohtuda ja koos elada ning ühiste projektide raames lühiajaliselt (5–21 päeva) koos töötada.
• Programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“: see piiriülene vahetusprogramm annab uutele või potentsiaalsetele ettevõtjatele võimaluse õppida kogenud ettevõtjatelt, kes juhivad väikeettevõtet mõnes teises programmiriigis.

ELi institutsioonidel on noortega dialoogi pidamiseks sellised algatused nagu ELi noortedialoog, dialoogid kodanikega ja muud algatused.